Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Soome kontsern ihub hammast Eesti turbale

Sten-Aleks Pihlak 12. veebruar 2008, 00:00

Nimelt võib Soome energiakontsern Vapo rajada Eestisse turba baasil töötava 100 000tonnise aastamahuga biodiislikütuse biotoorme tehase, mis oleks suuruselt võrdne märtsis valmiva Biodiesel Paldiski tehasega.

"Eestis on palju sobivat turvast, umbes 7000 hektarit, ning meil läheks tarvis sellest umbes 2000 hektarit," rääkis Eestis maad kuulava Vapo biokütuste osa direktor Mikko Kara.

Kara sõnul ei näe nad selles probleemi, et juba selle aasta märtsis avab Eestis uksed samuti 100 000tonnise tootmismahuga Biodiesel Paldiski. "See pole probleem, sest meie toodang on biotoormest ja teise põlvkonna biokütus, mis on mitmes mõttes parem, ning samuti on Euroopa Liidus selleks piisavalt turgu," ütles Kara, kelle sõnul oleks nende põhitoodang just biotoore kütuse tegemiseks.

Kui Biodiesel Paldiski omanikud planeerisid oma tehase rajamiseks märkimisväärsed 300 miljonit krooni, siis soomlased on arvestanud hingematva 300 miljoni euro ehk 4,7 miljardi krooniga.

Võimalik turbakütuse tehas jättis biodiislikütuse tehase asutajad külmaks. "Turba baasil tootmise suhtes pole mul mingeid tundeid. Põhimõtteliselt annab ka põlevkivist diislikütust toota, aga meie ärist läheb see mööda," ütles ASi Biodiesel Paldiski juhatuse liige Aigar Ojaots, kelle sõnul ei kao rapsipõhine biokütus kusagile. "Turvas võib ju mingi aeg soodne olla, aga millalgi ta hakkab otsa saama. Küsimus on selles, mis taastub ja mis ei taastu," sõnas Ojaots, kelle sõnul ei saa turvast kuidagi taastuvaks maavaraks pidada.

Keskkonnaministeeriumi hinnangul pole 2000 hektarit vaba turbaressurssi kusagilt võtta. "Turba aastane kasutusmäär on praeguseks kaevandamislubade ja menetluses olevate taotlustega täielikult kaetud," sõnas keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna juhataja Rein Raudsep.

Raudsepa sõnul toetab ministeerium taastuva energia kasutust, kuid konkreetse tehase puhul annaks vastuse keskkonnauuring.

"Kui see tehas tuleks Eestisse, siis kõigepealt tuleb teha keskkonnamõju hindamine, mille tulemuste alusel on võimalik saada objektiivne seisukoht tehase mõjust ökoloogilisele süsteemile," selgitas Raudsep.

Lisaks Eestile kaalub Soome energiakontsern oma tehase rajamiskohana ka Soomet ja Rootsit. Lõplik otsus loodetakse langetada selle aasta lõpuks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:20
Otsi:

Ava täpsem otsing