Tulumaks dividendidelt muutub avansiliseks

Samas tekitab muudatus 2009. aasta riigieelarvesse 2,7miljardilise augu, kuna maksetähtaeg lükkub hoopiski edasi.

Lihtsustatult on skeem sarnane praegusele FIEde maksustamise korraga: nii tekib ettevõtetel tulumaksukohustus vastavalt eelmisel kolmel aastal makstud tulumaksu keskmisele.

Peale dividendide hõlmab muudatus kingituste, annetuste ja ettevõtlusega mitteseotud kulude pealt makstavat tulumaksu. Eelnõu läbis jaanuaris esimese lugemise, tekitades palju küsimusi. Siiski hakkab see suure tõenäosusega 2009. aastal kehtima.

Rahandusminister Ivari Padari sõnul tuleb maksetena tasuda mitte 100 protsenti, vaid üksnes 2/3 kolme eelmise aasta keskmisest maksusummast. Kui summa jääb alla 30 000, ei pea seda üldsegi tegema.

"Äriühingu tulumaksu avansiliste maksete suuruse määramisel lähtutakse 2006.-2008. aasta aritmeetilisest keskmisest maksustatavast summast ning avansilise makse tasumise perioodil kehtivast maksumäärast," ütles Padar.

Kui ettevõte ei kavatse dividende üldse välja maksta, kuigi ta on seda eelnevatel aastatel teinud, tuleks tal seadusse tehtava muudatuse kohaselt pöörduda maksuhalduri poole.

"Vastavalt eelnõule on maksu- ja tolliametil õigus vähendada avansilise maksu määra või vabastada isik avansilistest maksetest, kui tema prognoositud tulud on väiksemad eelmise perioodidega võrreldes," kommenteeris maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Aule Kindsigo.

"Paralleele saaks tõmmata praegu kehtiva avansiliste maksete korraga füüsilisest isikust ettevõtjatele: kui FIE näeb ette, et tema jooksva aasta maksustatavad tulud jäävad eelmise aasta omadest väiksemaks, on tal õigus taotleda avansiliste maksete vähendamist või avansilistest maksetest vabastust," lisas Kindsigo.

Seadusemuudatuse üks element on üleminek kuupõhiselt maksustamiselt aastapõhisele maksustamisele, millega kaasneb avansiline tulumaks.

Minister Ivari Padar selgitas, et võrreldes kehtiva korraga, kus tulumaks tuleb tasuda väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks, tekiks eelnõu kohaselt lõplik maksu maksmise kohustus alles 6-18 kuud pärast maksustatava väljamakse tegemist. See tekitab viivituse riigieelarve täitumisse, kuid jätab ettevõtetele rohkem raha kätte. Padari sõnul laekub 2009. aastal võrrelduna tänavusega tulumaksu riigieelarvesse 2,7 miljardit krooni vähem.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi sõnul on muudatuse mõte selles, et Eestile ei saaks ette heita topeltmaksustamist, lisades, et tulumaksu sissenõudmine ei muutu liiga jäigaks. "Muudatus on kindlasti mõtlemise koht. Meil on kavas teemat veel arutada ja selgitada, miks see kolm aastat seal on," lisas Ligi.

Ettevõtjatest riigikogu liikmed Aivar Riisalu ja Arvo Sarapuu suhtuvad eelnõusse kriitiliselt.

"See on absurd," arvas keskerakondlasest riigikogu liige ja Atko Grupi omanik Arvo Sarapuu.

"Tegemist on hägusa seadusemuudatusega, mis lähtub viidetest Euroopa Liidule. Samas huvigruppidega pole läbi räägitud," nentis Sarapuu. "Realistlikult rääkides pole maksu- ja tolliametis ajalist piirangut, kaua nad tulumaksualaseid avaldusi menetlevad."

Sarapuu lisas, et ettevõtja läheb maksuametisse viimases hädas ja kui tal on probleeme tootmise või müügiga, siis vaevalt ta veel kutsub endale kraesse ka maksuameti. "Seega on lihtsam hakata susser-vusserit tegema."

Ärimehest fraktsioonikaaslane Aivar Riisalu täiendas, et eelnõu pole Eesti jaoks küps.

"Eesti ettevõtted on siiani dividende maksnud suhteliselt vähe. Ma arvan, et meie ühiskond pole selleks valmis."

Tulevikku suunatuna tundub selline seadusemuudatus mõistlik, ütles kinnisvaraärimees Jaanus Laugus.

"Vähemalt Äripäeva koostatavast dividendide edetabelitest kaovad juhuslikud ekslejad. Dividendid pole siis vaid raamatupidamislik näitaja, vaid reaalselt ettevõttest välja liikuv rahasumma," kommenteeris eelnõu eelmisel aastal endale 12,7 miljonit krooni dividende määranud Laugus.

Üldiselt polnud suuremad tulumaksu väljamaksjad veel kavandatud muudatusega kursis. "Kahjuks ei ole võimalik ajapuudusel teemasse süveneda ning seetõttu jätaks vastamata," ütles 2007. aastal ilmunud dividendide edetabeli esikümnesse jõudnud Uus Maa Kinnisvaragrupi juht Urmas Laur.

Merko Ehituse juht Tõnu Toomik nentis, et pole uue seaduseelnõu kommenteerimiseks sellega piisavalt kursis. Ka paljud teised suurte dividendide väljavõtjad loobusid kommentaaridest.