Hea palk eeldab uut suhtumist

Jarkko Tainio 14. veebruar 2008, 00:00

Eesti tööjõuturg elavnes mullu märgatavalt. Kui 2007 algus jäi meelde palga enampakkumisega, siis aasta lõpus kasvas tööotsijate soov töötada Soomes ja Rootsis. Lisaks metalli-, ehitus- ja logistikatöölistele kasvab välismaale töölesaamise huvi ka nt maaklereil, turundajail. Praegu vabaneb palju tööjõudu väliskapitalil põhinevaist firmadest. Olukord stabiliseerib palgaootusi, kuid kasvatab välismaale kippujate hulka.

Tööandjad eeldavad, et töötajail on ametisseasumisel ametikohale sobiv koolitus. Firmad õpetavad vajatavaid oskusi, koolitused on muutumas töötajale osaliselt tasuliseks. Uuringud ütlevad: kui töötaja koolituse eest ka ise maksab, omandab ta õpitu kiiremini.

Uute vajadustega tööjõuturul peavad ettevõtted olema valmis töötajaile korralikku motivatsioonipaketti pakkuma, kuid see saab põhineda vaid efektiivsuse tõusul. Tööandjad ootavad töötajailt firmakultuuri, strateegia ja eesmärkide omaksvõtmist. Kõrgelt hinnatakse stabiilselt, efektiivselt töötamist. Kui seda pole, peaks töötaja andma järele kompensatsioonis. Põhjendamatu on arvata, et igal aastal peaks palgad 10-15% tõusma, sest hinnad tõusevad. Sel loogikal põhinevad palgatõusud lõppesid 2007.

Tuhandete töösoovijate intervjueerimisel paistab, et tööotsijaile soodne olukord on teinud inimesed mugavaks. Kasvavate tööjõukulude tingimustes hindavad tööandjad aga järjest rohkem töötaja suhtumist.

Töövestluseks valmistumist ei võta paljud töösoovijad kuigi tõsiselt: kodutööd tööpakkuja kohta ei tehta, samad CVd saadetakse eri firmadele ja sõltumata ametikohast. Kahetsusväärselt paljud arvavad, et spordiklubisse ja töövestlusele sobib sama riietus. Oskuste tase on hulgal töösoovijaist madal, sh teenindus- ja suhtlemisoskus jm. Töötajate jaoks juba muutunud situatsioonis on tähtis spetsialiseerumine, valmisolek täiendus- või ümberõppeks, ka oma kulul, töösse suhtumise muutmine väärtus-põhisemaks. Tööjõuturul liikuvad juhid näivad arvavat, et mida suurem boss, seda eksklusiivsem puhkus. Juht peab hästi puhkama, ent kui puhkus on üle 5 päeva aastas, on kohe näha, et juhi ressursid on täiel määral kasutamata, ja omanikud võivad ohje rohkem pingutada. Karjääris edasiliikumiseks töötab juht 24/7, 8-5, ja 11 kuud aastas töötab ta vaid siis, kui majandus pingutuseta kiiresti kasvab.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:20
Otsi:

Ava täpsem otsing