Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Keelatud võtted

Piret Reiljan 14. veebruar 2008, 00:00

Eilses Äripäevas tunnistasid nii Eesti Posti juhatuse liige Ahti Kallaste kui ka Express Posti üks omanikest Hans H. Luik, et osapooled on kohtunud ja arutanud võimalusi turgu jaotada.

"Ekspress Grupi ja Eesti Meedia nägemuse kohaselt võiksime me kõik Eesti Posti kandes olevad kirjad laiali vedada nende piirkondades, kus me praegu tegutseme. Jah, me oleme sellel teemal kohtunud ka Eesti Postiga, kuid praegu meil tuleviku kohta ühist nägemust ei ole," rääkis Luik üleeile Äripäevale.

"Ma ju ütlesin, et midagi konkreetset ei ole arutatud," teatas Luik eile õhtul ja palus, et Äripäeva ajakirjanikud ta pooleks aastaks rahule jätaksid.

"Me suhtume äärmiselt halvasti uudisesse, et Eesti Posti juhid on teinud konkurentidele ettepanekuid, kuidas turgu jaotada, ja vastupidi," sõnas konkurentsiameti konkurentsiteenistuse analüüsiosakonna juhataja Anna Mazur. "Kui nad tahavad kriminaalmenetluse kaela saada, siis nad on õigel teel."

Ta lisas, et ettevaatlik peaks olema ka Ekspress Grupi ja seeläbi Express Posti suuromanik Hans H. Luik, kes Äripäevale postiturgu puudutavaid kohtumisi tunnistas.

"Eesti on nii väike, et pole mõtet igast kohtumisest paanikat tekitada. See on täiesti normaalne äritegevus, et inimesed kohtuvad ja arutavad asju," kommenteeris Eesti Posti nõukogu esimees Meelis Atonen.

Ta lisas, et kui Eestis on mitu laialikandevõrku ja üks osapool teeb teisele ettepaneku nende ostmiseks, ei saa see olla karistatav.

Turu võimaliku jagamise arutamist ei osanud Atonen kommenteerida, kuna nõukogu tasemel pole tema sõnul kohtumisi toimunud.

Eesti Posti juhatuse liikme Ahti Kallaste sõnul on kohtunud firmade tegevjuhid, kuid peamised läbirääkimised toimuvad madalamatel tasemetel.

"Loomulikult ei ole kohtutud nalja pärast, aga konkurentsiameti asi pole meile öelda, kellega me tohime kohtuda ja kellega mitte. Ühelegi konkreetsele kokkuleppele me ju jõudnud pole," rääkis Kallaste.

"Express Post pakkus omalt poolt välja, et meie andku nende piirkonnas kirjade kanne neile, ja meie pakkusime vastu, et kuna me lehti välja ei anna, siis ärgu nemad kirju ka vedagu," sõnas Kallaste.

Kallaste nimetas sellist sõnastust osalt huumoriks, kuna kokkulepet ettevõtete vahel sellele arutelule ju ei järgnenud.

Konkurentsiameti esindaja ei osanud eile veel öelda, kas nad hakkavad Eesti Posti ja tema konkurentide seniseid kohtumisi uurima.

"See on väga värske uudis meie jaoks. Tundub, et nad pole kuskile jõudnud oma kokkuleppesoovidega, aga juba fakt, et nad läbi räägivad, on väga taunitav," märkis Mazur.

Konkurentsiameti esindaja lisas, et mis tahes konkurendid ei tohiks mitte mingil juhul pidada läbirääkimisi teemadel, et sina teed seda ja mina seda.

Majandusministeeriumi seinte vahel valmib uus postiseadus, millesse on ettevõtetest pühendatud vaid praegune riigile kuuluv kirjamonopol Eesti Post, potentsiaalseid konkurente arutelu juurde ei lasta.

Majandusministeeriumi kinnitusel peetakse läbirääkimisi Eesti Postiga, kuna nemad omavad universaalse postiteenuse pakkumise ainuõigust ja nende tegevust hakkab uus seadus turu avanemisel kõige rohkem mõjutama.

"Kui seadus hakkab valmis saama, kaasame teisi osapooli ka," sõnas majandusministeeriumi sideosakonna juhataja Edvard Saarma.

"Turuosalisi on postivaldkonnas niigi ühe käe sõrmede jagu, ainult Eesti Posti kaasamine pole kuidagi põhjendatud," pahandas samas ühe suurema konkurendi Express Posti tegevjuht Sven Suurraid.

Saarma sõnul on postiseaduse muutmisel aruteluks kolm suuremat punkti.

Esiteks jagatakse Eesti paariks-kolmeks piirkonnaks, kus omavahel konkureerivad teenusepakkujad tohivad tegutseda, nii et üheski suuremas linnas ilma maapiirkondade kaasamiseta teenust pakkuda ei saa.

"Niisugune piirang tundub selge kaitsekäiguna Eesti Posti poolt, sest esialgu pole ükski potentsiaalne konkurent huvitatud maapiirkondades kirju kandma," kommenteeris Suurraid.

Teine olulisem teema uues seaduses on olemasolevate Eesti Postile kuuluvate infrastruktuuride kasutamise tingimused.

Kolmandaks võtmeküsimuseks on see, kuidas toimub kompenseerimine, kui vabaturu tingimustes haaravad konkurendid magusad kliendid endale, aga riigile universaalteenuse pakkujale tekitab see ebamõistlikult suuri kahjusid.

"Sellisel juhul peavad teised turuosalised maksma riigieelarvesse mingi kindla protsendi, millega omakorda universaalteenuse pakkujat toetatakse," selgitas selle küsimuse lahendust Saarma.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:20
Otsi:

Ava täpsem otsing