Artikkel andis aluse riigihangete seadust muuta

14. veebruar 2008, 12:32

Täna riigikogus esimese lugemise läbinud
„Riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu” lõpetaks ära 12. novembri
Äripäevas kirjeldatud olukorra, kus juhuslike võlgnevuste tõttu jääb
riigihangetel osalejate nimekiri hõredaks.

Eelnõu riigikogu ees tutvustades tsiteeris riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas Äripäevas ilmunud lugu: „Riik saeb kehtiva Riigihangete seaduse abil oksa, millel ise istub, kuna hangetel osaleda saavate firmade nimekiri sulab maksuvõlga puudutava nõude tõttu kiiremini kui kevadine lumi ning riigihangete hinnad kihutavad kõrgustesse.”

„Seekord ajakirjandus pajatab otse elust ja asi on üsna tõsine,” märkis Klaas.

Äripäev kirjutas 12. novembril, et piirang, mis hangetel mõlemal poolel hinge kinni tõmbab, puudutab maksuvõlgu, mida firmal tohib hankele eelneva 12 kuu jooksul kokku olla 30 päeva. Probleem tekib sellest, kuidas käsitletakse riigihangete seaduses sõna „maksuvõlg“. See ei tähenda sugugi vaid pahatahtlikult riigimaksudest kõrvalehiilijaid või kroonilisi maksuhilinejaid. Sinna alla lähevad nii hilinenult laekunud arvete tõttu tekkinud muudatused maksudeklaratsioonis kui kreeditarved, mis võivad tekitada ühe hoobiga maksuvõlgnevuse mitmesaja päeva ulatuses ning firma võibki riigihanke lahkuvale valgele laevale vaid järele lehvitada. Mõned juhused võib liigitada lausa tragikoomika valda, sest arvesse läheb näiteks ka parkimistrahv, mis hankedokumentide esitamise hetkeks tasumata on jäänud.

Tallinna linnakantselei riigihangete büroo juhtivspetsialist Leili Juursoo ütles toona asjade seisu kommenteerides, et on täiesti tavaline, et hankel osalejatest kolm-neli pakkujat välja kukuvad ning võidu võtab viimane sõelale jäänu.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    14. February 2008, 12:32
    Otsi:

    Ava täpsem otsing