Seilava ülikooliga ümber maailma

Artikkel

- Uudised
- Signe Sillasoo
- 14. veebruar 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Seilava ülikooliga ümber maailma
Mullu septembris alustas merel sõitvas ülikoolis The Scholar Ship õppetööd üle 200 noore maailma erinevaist paigust, nende seas ka neli Eesti neiut. Septembrist detsembrini kruiisilaeval studeerinud tütarlapsed tegid ümber maailma reisides vahepeatuse Lissabonis, Panamas, Aucklandis, Sydneys, Shanghais, Hong Kongis ja veel mitmes paigas.
Katrin Kaun, kellele polnud see esimene välismaal õppimise kogemus, pidas reisi äärmiselt huvitavaks ja õpetlikuks. Sama meelt olid ka reisil osalenud eestlannad Natalja Tamm ja Anna-Marie Riitsaar ning Malaisiast pärit noormees Alisan Mahadi.
Noorte meelest oli lisaks põnevatele õppeainetele suureks plussiks erakordselt tihe ja põnev vabaajaprogramm, iganädalased uued sihtkohad ja rohkem kui 30 riigist õppima tulnud inimesed, kes moodustasid tõelise kultuuride tex-mex'i. "Õppisin teistelt tudengitelt väga palju. Reisil nägin maailma mitte lihtsalt läbi turisti silmade, vaid süvenedes riikide probleemidesse," lisas Natalja.
Õppetööga olid noored rahul ja seda oli oodatust rohkemgi. "Väga tõsiselt ei tasuks võtta mõtet, et hakkan seal kirjutama oma doktoritöö kandidatuuri- või bakalaureusetööd. Arvestada tuleb ikkagi sellega, et laeval on mõnevõrra piiratud andmevahetus ja sidekanalid," tunnistas rahvusvahelist kommunikatsiooni õppinud Katrin.
Kesine õppekirjanduse valik raamatukogus ja aeglane internetiühendus, mis esimesel reisil miinusteks olid, poleks suuremahuliste lõputööde tegemist lihtsalt võimaldanud. Alisani, Anne-Marie ja Katrini arvates olid need reisi nõrgad kohad, mida ei osatud esimesel korral lihtsalt ette näha. Nüüdseks, mil laev teist satsi õpihimulisi noori veab, peaksid asjad noorte meelest paranenud olema.
Olgugi, et rahakukrut tuleb ümbermaailmareisile minna soovijatel üpris ohtralt kergendada, ei tasu Anne-Marie meelest üle 200 000 kroonise summa ees põnnama lüüa. Stipendiume on võimalik saada päris mitmetel ning ka sponsorite leidmine pole ilmvõimatu.
"Alguses ma ehmusin küll ära, sest õppemaksu summa oli ikka väga suur. Ent pärast seda, kui käisin stipendiumivestlusel ja selle ka sain, mõtlesin, et kui pool mäge on juba ületatud, siis pole ka teist poolt väga raske kokku saada," lausus Katrin, kes Eesti Energialt reisiks toetust sai. Natalja jällegi väga roosiliselt ja kindlalt sponsorite leidmisesse ei suhtu: "Kahjuks on Eestis taoliste ettevõtmiste sponsoreerimine väga haruldane."
Ühised neli kuud laeval kellegi jaoks kurnavaks ei muutunud. Pigem vastupidi, polnud aega tunda ei koduigatsust ega väsimust, sest päevakava oli täis õppetööd, üritusi, uusi tutvusi ja sihtkohti pea kõigil mandritel.
Hetkel kuum