Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Maksaks õige rohkem makse?

Gert D. Hankewitz 18. veebruar 2008, 00:00

Saksamaal peab iga raadio- ja televiisoriomanik iga kuu kindlat maksu maksma. Kokku on see summa 17,03 eurot ehk umbes 265 krooni kuus. Kel on kodus vaid raadio, peab maksma 5,52 eurot ehk umbes 86 krooni.

Raha läheb otse avalik-õiguslikule ringhäälingule. Näiteks saab kanal ARD, mida ka Eestis näidatakse, 186 krooni ning väiksemad jaamad ülejäänu.

Kes raadio või televiisori ostust vastavale ametnikule ühe kuu jooksul ei teata, peab halvimal korral peaaegu 16 000kroonist trahvi maksma.

Mõned on võib olla omal nahal kogenud, et Kesk-Euroopa kiirteedel sõites peab akna küljes oleme vastavat luba tähistav kleeps. Nii küsitakse näiteks Austrias 10päevase sõiduloa eest 119 krooni ning aastase loa eest 1132 krooni.

Kiirteemaksu kehtestamist rahandusministeeriumi andmetel Eestis plaanitud ei ole - maksu kehtestamine võiks kõne alla tulla siis, kui siin oleks mõni kiirtee olemas.

Kõik Saksamaa uued lemmikloomaomanikud peavad ühe kuu jooksul alates koera hankimisest sellest kohalikule ametkonnale teatama.

Summa, mida loomapidamise eest küsitakse, varieerub suuresti ning sõltub kohaliku omavalitsuse paika pandud hinnakirjast.

Näiteks kui Dresdenis tuleb koera eest aastas välja käia 108 eurot (1684 krooni), siis mõni väiksem linn võib piirduda 30eurose (468kroonise) maksuga. Kõik oleneb sellest, kui madalal tahetakse koerte arvu linnas hoida.

Rahandusministeeriumist öeldi, et koeramaks on iseenesest maksuna võimalik ka Eestis, ent see otsustus oleks juba iga kohaliku omavalitsuse enda teha.

Suurbritannia tuletõrjujad võivad küsida 250 naela ehk 5225 krooni tunnis väljakutse eest kohta, kus puudub otsene hädaoht, nagu tulekahju. Tuletõrjemaksu alla läheb näiteks avarii tagajärjede likvideerimine.

Eestis pole tele- ja raadioloamaksu sisseviimine ilmselt praegu enam päevakorras. 1990. aastate algul ja keskel kaaluti seda mõtet korduvalt. Eesti Raadio ja ETV tollased juhtkonnad tegid riigikogule ja valitsusele korduvalt ettepaneku viia avalik-õigusliku raadio ja televisiooni rahastamiseks ka Eestis sisse loamaks. Ühe ideena kaaluti toona ka vastava elektriaktsiisimaksu kehtestamist, mis oleks läinud Eesti Raadio ja ETV rahastamiseks. Mitmel põhjusel ei leidnud need ideed tollal piisavalt toetust ja nii jäigi tele- ja raadioloamaks sisse viimata.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:21
Otsi:

Ava täpsem otsing