Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Arestimajad on pilgeni pisisulisid täis

Mariliis Pinn 18. veebruar 2008, 07:37

Pisivarguste oluline kasv ja
liiklushuligaanide karmim kohtlemine on loonud tobeda olukorra, kus sajad
trellide taha mõistetud seaduserikkujad naudivad vabadust, sest arestimajad on
kurikaeltest pungil täis.

Ehkki järjekorrad arestimajade uste taga on politseile juba ajalooline probleem, pole need viimase kümnendi jooksul olnud kunagi nii pikad kui praegu. «Nii keerulist olukorda seni polegi vist olnud, kus vanglad on täis ja arestimajad puupüsti täis,» sõnas politseiameti peadirektor Raivo Aeg Postimehele.

Reedese seisuga oli arestimajade järjekorras 1012 inimest, kelle kohus on väärtegude eest kuni 30 päevaks platele saatnud. Arestipäevade arv, mille järjekorras ootajad peavad ära kandma, küünib üle 12 000.

Ehk kui arestimajas oleks näiteks vaid üks kamber ja pisisulid peaks seal ükshaaval järgemööda istuma, pääseks viimane sinna 32 aasta pärast.

Politseiameti liiklusjärelevalve ja korrakaitse osakonna direktori Tarmo Miilitsa sõnul teeb olukorra täbaraks asjaolu, et arestimajade umbtäitumus päästab mitmed arestandid sootuks karistusest. Nimelt aegub väärteo eest määratud arest 18 kuud pärast kohtu otsust.

«Nii läheb pea iga päev kahjuks kellegi karistus hapuks, mistõttu üritatakse iga hinna eest järjekorra lõpus istuvad paadunumad sulid kohe kambrisse pista, kui koht vabaneb,» ütles Miilits.

Vaba pind on arestimajas aga kulla hinnas, sest üksnes Põhja politsei «toodab» iga kuu 800 uut arestipäeva uute kinni püütud pättide arvel.

Arestipäevade nii suure pealetungi ja sellest tingitud järjekordade kasvu üks peamine põhjus peitub alla 1000-krooniste pisivarguste dekriminaliseerimises mullu märtsist, mille tõttu kasvas varguste hulk võrreldes 2006. aastaga mullu 40 protsenti. Nii moodustavadki lõviosa arestimaja sabast narkomaanid, kes oma igapäevase doosi nimel kaupluste lettidel kuritegelikku inventuuri teevad ja enamasti vahele jäävad.

Osalt just õiguskaitsjate endi jõulisem ja tublim töö ongi politsei nurka mänginud, sest nii nagu narkomaanide nii on ka liiklushuligaanidest arestantide hulk kõvasti tõusnud pärast mullu mais roolipättidele kuulutatud sõda. Ainuüksi roolijoodikuid võeti möödunud aasta lõpuks rajalt maha 16 protsenti enam kui tunamullu. Tabatud kiiruseületajate hulk, kellest paadunumad arestimajalobile saadetakse, kasvas aga 78 protsenti.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. April 2008, 14:22
Otsi:

Ava täpsem otsing