Majandusprofessor: palgaralliga kaasaläinuil eluks kolm valikut

Annika Matson 18. veebruar 2008, 13:55

Tartu Ülikooli makroökonoomika professor
Raul Eamets kommenteeris Äripäeva veebruari infolehes Tööjõuturg, et nendel
firmadel, mis palgaralliga kaasa läksid, ent kellel tootlikkust ei õnnestunud
kasvatada, on kolm valikut ellu jäämiseks.

Infoleht palus professor Raul Eametsal prognoosida Eesti majandust 2008. aastal.

Kuidas on seis ettevõtetega, mis palgaralliga kaasa läksid, ent kellel tootlikkust ei õnnestunud kasvatada?

Neil on kolm võimalust, kas panevad Eestis tootmise kinni, vähendavad oluliselt mahtusid ja koondavad töötajaid, hakkavad tegelema muu asjaga. Kvaliteediga eriti ei õnnestu mängida, sest siis kaob ostja ära, kui ei olda monopoolses seisundis. Kui konkurentsi ei ole, siis on võimalik kõrgemate hindadega edasi majandada.

Ehk tulevikus jäävad ellu ja saavad kvaliteetset tööjõudu lubada endale vaid need ettevõtted, kes töökultuuri arendamisele rõhku panevad?

Jah, töökultuur on osa tootmise n-ö pehmest poolest, kui parandame töö kultuuri ja tootmise korralduslikku poolt, siis suudame ka tootlikkust suurendada. Ma arvan, et üldine töökultuur on meil paranenud. Huvitav on ka see, et need inimesed, kes on välismaal töötanud ja saanud positiivse kogemuse osaliseks, toovad (eeldatavasti) kõrgemat töökultuuri ka siia meie majandusse. Põhiprobleem on siiski meie majanduse struktuuris, ükskõik kui kiiresti ja hästi meie inimesed ei hakkaks end töökohas liigutama või kui hästi pole asi korraldatud, kui me toodame madala lisandväärtusega tooteid, ehk siis toodame odavaid tooteid, siis meie tootlikkus ei kasva. Tuleb teha tehnoloogiamahukaid asju või siis suuta odavaid asju maailmaturul kallilt maha müüa.

Kas Eestis on mõttekas omandada kvaliteetset haridust, kui sellega pole kohalikul tasemel midagi peale hakata?

Vastupidi, pakkumine tekitab ka nõudlust, mida rohkem on meil parema haridusega inimesi, seda suurem on tõenäosus, et kõrgtehnoloogilised firmad huvituvad Eestist. Me peaksime oluliselt kokku tõmbama selliste erialade koolitust, mille ärakadumine on selgelt ette näha: näiteks õmblejad. Tulevikus kaob n-ö käsitöö enamasti ära (või jääb seda praegusega võrreldes tunduvalt vähemaks), eriti tööstuses ehk on vaja sellist nö teadmustöötajat, kes tuleks toime ka väga keeruliste operatsioonidega, kes oskaks ise mõelda ja oleks võimeline uusi asju pidevalt juurde õppima. Sisuliselt eeldab see rakenduslikku kutsekõrgharidust, mis oleks põhikoolijärgse kutsehariduse ning akadeemilise hariduse vahelüliks.

Mida peaks üks keskmine ettevõte tegema, et olla ka tulevikus tööandja ja ettevõttena edukas?

Kui ettevõttel läheb hästi, tal on olemas strateegilised eesmärgid, positsioon turul, juurdepääs finantsvahenditele, väike manööverdamisruum kinnisvara kujul jne, siis peab ta vaid edasi kasvama ja tugevnema. Varem või hiljem tuleb Eestist või Baltikumist väljapoole areneda. Peab olema mingi tulevikuvisioon, kelleks tahetakse saada ja kuhu tahetakse jõuda. Meie ettevõtted ei mõtle pikalt ette. Kui räägime nendest ettevõtetest, kes tegutsevad harudes, mida ähvardab Eestis sulgemine ehk siis on tegemist valdkondadega, mis siiani on olnud n-ö odavale tööjõule orienteeritud (? la Kreenholm), siis siin on mitmesuguseid variante:

? Vertikaalne integratsioon, terve väärtusahela enda kontrolli alla võtmine, alates toorainest kuni toote turustamiseni. Hea näide on Baltika, kes on muutunud õmblusettevõttest kaubandusettevõtteks, mis annab lõviosa kontserni käibest. Eeldab suurte riskide võtmist ning vajalikku teabe omandamist, inimesed peavad olema valmis muutuma ja õppima.

? Erilise niši leidmine, näiteks jalatsitootja hakkab valmistama erijalatseid sõjaväele, eeldab tehnoloogilisi uuendusi, võib liiga kallis olla.

? Panustada uutesse tehnoloogiatesse, mis vajab vähem tööjõudu (automatiseerimine),
samuti on küsimus maksumuses.

? Lüüa mastaabiga, kasvada regiooni kõige suuremaks ja tugevamaks (Balti
Laevaremonditehas), neelata konkurendid alla.

? Vajaduse korral tuua sisse kvalifitseeritud tööjõudu.

? Tootmine välja viia (rahvusvahelistumine), Eestisse jääb arendus ja ettevõtte juhtimine. Hakata ise allhanke tellijaks. Peab olema hea rahvusvaheliste turgude tundja, mastaapne, seda
ei tee väike firma.

? Valdkonna muutmine, hakata tegema midagi muud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. February 2008, 13:55
Otsi:

Ava täpsem otsing