Murrame Nokia-müüdi

Seni kui meie siinpool Soome lahte president Lennart Meri üleskutsel üheksandat aastat rahvuslikku Nokiat otsime, on viimane oluliselt muutunud. Kuni otsime oma Nokiat kui midagi abstraktset, on selle leidmise tõenäosus kaduvväike. Peame olema Nokia-müüdi murdjad. Usun, et kadunud Lennart Meri ootab meilt juba ammu märksa sügavamat ja professionaalsemat diskussiooni ning tegutsemist Eesti võimaluste otsimisel. Keerukus on detailides, ütleb saksa vanasõna.

1990. aastate lõpus võisime Nokiast rääkida kui tugeva brändiga tehnoloogiavõimekast tööstusettevõttest, mis kasvatas turuosa ja kasumit peamiselt mobiiltelefonide tootmisest. Nokia jõudis mobiilsideni kaitseväele riigi hajaasustatust arvestava sobilikku sidelahenduse otsimise kaudu.

Praegu on Nokia küll maailma suurim mobiiliseadmete tootja (ca 40% globaalse turuosaga), kuid tema tegevusfookus on oluliselt muutunud - ettevõte on selgelt liikumas teenuste suunas. Postmodernistlik Nokia kasvatab oluliselt T & A investeeringuid multimeedias ja ärilahendustes (sh teenuseid edastavais seadmeis), vähendab kulutusi lihtsamakoelistes telefonides.

2007. aastal kasvatas Nokia mobiiltelefonide müügi käivet vaid 1%, multimeedia seadmete käive kasvas 34%, ettevõtteile mõeldud lahendusis 101%. Sama lugu on kasumi kasvuga: 2006. aastal moodustas multimeedia kasum 32% mobiiltelefonide omast, 2007ndal juba 42%.

Niisiis, et mõista Eesti tegelikke võimalusi, konkurentsieeliseid ja läbilöögivõimelisi turunišše, peame minema palju sügavamale, kui seda on interpreteerimine tuntud ettevõtete nimedega. Peame aru saama, kuidas eri sektorite globaalsed väärtusahelad ajas muutuvad. Oluline on jälgida, kuhu valdkonnad liiguvad, ning olla valmis pidevalt muutuvas keskkonnas oma võimalusi ära tundma ja nišše hõivama.

Nokia prismast vaadates usun, et meie võimalus on pigem digitaalsetes teenustes, mida mobiilivõrgu või interneti abil kasutajateni viia, kui seadmete tootmises. Viimast teevad Vana Maailma ettevõtted juba mõnda aega peaasjalikult Aasia-maades.

Kui soomelikult ühe suure Nokia tekitamine on pigem juhuste kokkulangemine, siis väikeste oma edulugude tekitamine süsteemse töö tulemusena on väikeriigile realistlikum ja ka vähem riskantne tee. Ses mõttes võiks eeskujuks seada pigem Taani, kus rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliste ettevõtete arv on suurem.

Sõltumata sellest, kust me ideid ammutame, on uue leiutamine-leidmine ikka suurelt ja targalt mõtlevate ettevõtjate kätes. Riik ei saa ega tohi ettevõtjate pingutusi asendada. Juba kadunud Lennart Meri ütles 1999. aastal Hansapanga majanduskonverentsil, et Eesti president ei pea otsima Eesti Nokiat... Eesti ettevõtjad peavad igaüks ise otsima, otsima vähemalt kuut Nokiat aastas.

Seega, mida rohkem on meil visioonikaid ja riskialteid ettevõtjaid, suurem kiirus ja kvaliteet, millega neid peale kasvatatakse, seda suuremaks muutub oma võimaluste äratundmise ja eduka elluviimise tõenäosus.

Riigikogu on arengufondile andnud kaks rolli: Eesti konkurentsivõimaluste mõtestamise ehk arenguseire ja suunata riski-investeeringuid kasvupotentsiaaliga tehnoloogiaettevõtteisse. Seiresse kaasame otsustajaid, investeeringute osas teeme koostööd riskikapitalifondide ja äriinglitega. Eesmärk on panustada Eestist maailma minevaisse nutikaisse äriprojektidesse. Tehnoloogia on tihti maailma minemise vahend, mitte eesmärk omaette. Nokiagi ostab 95% kasutatavaist patentidest sisse; vaid 5% uut teadmist genereerib ise. Sellega tegeleb 21 500 inseneri 11 riigis, 31% töötajaist!

Kui soovime hõimuvendadelt tõsiselt õppida, peame vaatama, mida nad oma homsete eesmärkidena näevad. Kui 1990. aastate alguses seadis Soome visiooniks liikumise tehnoloogiamahuka tootmise suunas, siis täna räägib ta teadmistepõhisest teenusemajandusest. Just kliendilähedased teenused on see osa väärtusahelas, kust n-ö postmodernistlik tööstus raha teenib.

Rahvusliku visiooni kujundamine, Soome edulugude tutvustamine maailmas, innovatsioonisisendite arendamine, rahvusvahelise suhtlemisoskuse parandamine, riigi kujundamine ökoloogiavalla eestkõnelejaks maailmas - need on soomlaste viis sammu konkurentsivõime tagamiseks.