Kosovo majandus komberdab karkudel

1706-aripaev 19. veebruar 2008, 07:22

Serbiast vaevalise lahkulöömise järel
terendab Kosovole veel raskem ülesanne - jalule saada Euroopa värskeima ja
vaeseima riigi majandus.

Väliseid märke elujärje paranemisest - olgu need pealinna Priština kaubanduskeskused või trendikad kohvikud - on luua aidanud lääneriikide abiraha ning välismaalt koju läkitatud rahasummad, kirjuras Äripäev. Tekkinud on eelkõige tarbimisühiskond, kus investeeringud tootmisesse on jäänud unarusse. Suurim tööandja on riik ja parimad palgad välismaiste abiorganisatsioonide kontorites. Pool rahvast on üldse tööta.

"Nüüd saab muutuda see sõltlase mentaliteet, mis on seni olnud üks suur takistus," ütles agentuurile Bloomberg Akan Ismaili, kes on Kosovo esimese internetiteenuse pakkuja Ipko.net tegevjuht. "Ükskõik kui suur risk (iseseisvumisega kaasneb - toim.), on see ikkagi parem kui määramatus."

Kõige armetu kõrval, mis praegu Kosovo majanduslikku seisu iseloomustab - sagedased elektrikatkestused, suur vaesus (Kosovo elanike elatustase on vaid 5% Euroopa Liidu keskmisest ja umbes 7,4% Eesti tasemest) - on Kosovol ka üks suur pluss. Eestist neli korda väiksem riik on õnnistatud rikkalike maavaradega. Siin on Euroopa suuruselt teised pruunsöevarud ning väärtuslikke metalle - tsinki, kulda, vaske, kroomi ja alumiiniumi. Perspektiivis - pärast uue elektrijaama ehitamist - võib stabiilseks tuluallikaks saada elektrienergia eksport.

"Majanduskriis tõenäoliselt jätkub. Selleks, et metallurgia, toiduainetetööstus ja energiasektor uuesti käima saada, on vaja aega ja suuri investeeringuid," hoiatab kohalik ökonomist Ibrahim Rexhepi.

Investoreid on eemale hoidnud Kosovo määratlemata staatus. 1999. aastast oli Kosovo ÜRO haldusterritoorium, ehkki formaalselt Serbia koosseisus. Maailma suurim terasetootja Arcelor Mittal on küll ostnud kaks kohalikku terasetootjat, kuid needki tehingud on Kosovo staatuse selgumiseni lõplikult vormistamata.

Iseseisev Kosovo "tagab investoreile kindluse", on veendunud kohalik analüütik Muhamet Mustafa, lisades, et nüüd saab Kosovo juurdepääsu ka rahvusvahelistele rahaturgudele. Kosovo, kus euro on juba ammu ühepoolselt kasutusel, saab esimese krediidireitingu. Ilma selleta on laenuintressid 12-13%.

Kindlusest ja stabiilsusest on aga vara rääkida. Serbia teatas napid minutid pärast Kosovo iseseisvuse väljakuulutamist pühapäeval, et ei tunnusta seda riiki mitte kunagi. Vihased serblased ründasid USA ja teiste Kosovo iseseisvumist edendanud riikide esindusi.

Pingekolle on ka Kosovos eneses, kus elab umbes 120 000 serblast. Naiivne oleks arvata, et 90ndade etnilistest kokkupõrgetest jäänud haavad on armistunud. Väikesest sädemest võib vaen jälle leegitsema minna, nagu näitasid 2004. aasta Mitrovica linnas puhkenud inimohvritega kokkupõrked.

Kosovo põhjaosas on serblased keeldunud kohalikele võimudele allumast ning isegi välismaale helistamise kood on seal Serbia oma ja euro asemel käibel Serbia dinaar. Serblased on harjunud end pidama ülemaks rahvaks, kel on Kosovo territooriumile iidne õigus. Albaanlaste ja serblaste integratsioon on edust kaugel.

Majandus seisab välisabi ja välismaale lahkunud pereliikmete rahasaadetiste toel. Viimased küünivad ligi 450 miljonile eurole aastas ja moodustavad poole riigi eelarvest. "Tänasest päevast elujõulise majanduseni kulub veel aastaid ja aastaid," arvab OSCE missiooni juhi asetäitja Markku Laamanen.

Kaks ja pool aastat välisministeeriumis Lääne-Balkani diplomaadina teeninud Raul Toomas ei kujuta Eesti ärimehi praegu Kosovos ette.

Majanduse infrastruktuur on Kosovos Toomase sõnul suhteliselt lagunenud. 1999. aasta pommirünnakute käigus hävis palju raudteid ja infrastruktuuri.

"Maavarad on üks potentsiaalne ala, kuid ma ei usu, et Eesti ettevõtjatele," vaagis Toomas võimalikke ettevõtlusalasid. "Arengukoostööst oskan öelda, et Kosovo ametnikkond ja ärieliit on huvitatud IT-projektidest. Miks mitte näiteks teostada mingil moel Eesti e-valitsuse korraldust."

Mis ärimehi Kosovos ootab? Klannisuhted, korruptsioon ja väga segane ärikliima, kuna Kosovo ei ole olnud riik, vaid haldusterritoorium. Kogu äritegevus on käinud ÜRO ja ELi programmide kaudu, kirjeldas Toomas.

Üks põhiargumente, miks Kosovole iseseisvus anda, oligi see, et siis ta muutus haldusterritooriumist iseseisvaks juriidiliseks isikuks. Nii saab Kosovo sõlmida majanduslepinguid ja liituda majandusorganisatsioonidega, mis aitaks turgutada majandust IMFi ja Maailmapanga programmide kaudu.

"Kindlasti läheb Kosovos olukord paremaks," ütles Toomas. "Kui aga kõrvutada teiste Balkani riikidega, siis need on praegu stabiilsemad ning kui juba seal ei ole Eesti ärimeeste huvi eriti suur olnud, siis ma kahtlen, kas see Kosovos teistmoodi oleks," ütles Toomas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. February 2008, 08:40
Otsi:

Ava täpsem otsing