Kolmapäev 22. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ciao, õli ja nõgi

Ain Kivesti 20. veebruar 2008, 00:00

Võrdväärselt oluline on täiustada juhi töökeskkonda, muutes seda ergonoomilisemaks ja tervisesõbralikumaks. Olukord ehitusmasinate turul on meeliülendav - uusimad mudelid on täielikult arvutiga juhitavad, pneumaatiliste istmete ja mürakindlate kabiinidega. Arengutasemelt on esikohal ennekõike roomikekskavaatorid. See on ka põhjendatud, sest tegemist on täppistöömasinaga, mis sõltuvalt objektist leiab tihti enim rakendust.

Tekib kohe küsimus, kui masinad on niivõrd arenenud, et inimese eest teeb arvuti suurema töö ära, siis milline funktsioon on ekskavaatorijuhil. DNS Ehitusmasinad OÜ juhatuse esimees Ahti-Andik Paemurru ütles, et juhi tähtsus pole ehitusmasinate arenguajal väiksemaks muutunud, pigem vastupidi. Uued mudelid küll annavad andeks juhi võimalikud vähesed kogemused ja korrigeerivad ise mõningatel juhtudel tekkivad võivad apsud, ent juht on ikkagi see, kes operatsioonid reaalselt teostab. Intrac Eesti ASi müügiesindaja Ramon Kaunismaa on arvamusel, et võrreldes vanemate ja vähemautomatiseeritud ehitusmasinate operaatoritega peab moodsa ehitusmasina juht olema tunduvalt pädevamad, tundma elektroonikat ning selle toimimist. "Keerulisem masin nõuab väga head spetsialisti," lisab Kaunismaa.

Tootjafirmasid on raske pingeritta seada, mõni arendab üht, teine teist suunda. Võrreldes erinevaid teste ja hinnates masinate funktsionaalsust, on jaapanlaste arendustööd kahtlemata maailmas esikohal. Ka uuemate juhtimissüsteemide väljatöötamises edestavad jaapanlased teisi tootjaid. Tuntumad ja innovaatilisemad Jaapanis toodetavad mudelid on näiteks Case ja Manitou, ka Lõuna-Koreast pärit Doosan on märkimisväärselt uuenduslik.

Ehitusmasinate arengule annavad hoogu lisaks tehnika üldisele arengule igas valdkonnas ka Euroopa Liidus kehtivad seadused. Nii Paemurru kui ka Kaunismaa tõdevad, et isegi kui klient soovib, ei saa edasimüüjad pakkuda näiteks kümme aastat tagasi välja tulnud mudeleid - need ei vasta kehtivatele nõuetele ja neid ei saa ELi piires müüa. Vanematel masinatel puuduvad erinevad kaitseklapid, mis katkestavad võimaliku ohu korral automaatselt töö. Ka erinevate avariinuppude, hoiatustulukeste ja -signaalide puudumine tähendab nõuetele mittevastavust.

"Samas pole tänapäevased masinad oluliselt kallimad, võrreldes kümne aasta taguste mudelitega on hind maksimaalselt kümme protsenti kõrgem," räägib Intrateci müügiesindaja.

Olulisemaks arengusuunaks on kütusekulu vähendamine ja masinate keskkonnasäästlikumaks muutmine. "Tulevikukütuseks on vesinik, millel töötavad mootorid on ilmselt vaid mõne aasta küsimus," leiab Kaunismaa.

Juhi eemaldamist kabiinist ja masina täielikku arvutiga juhtimist, kus käsud antakse masinale ükskõik kus asuvast arvutist, siiski lähiajal oodata ei maksa. Kütusesäästlikkus on vaid üks arengusuund, uued mudelid pakuvad kindlasti veelgi mugavamaid töötingimusi operaatorile ja täiuslikumaid ning töökindlamaid programme masinate juhtimiseks. Inimmõistus on ikkagi oluline tugi ja hea juhi kogemustepagas trumpab nii mõnelgi juhul üle kaugele arenenud elektroonika.

Tänapäevaste ehitusmasinate, olgu selleks laadur, ekskavaator või traktor, kasutamine tekitab klientides heameelt.

DSN Ehitusmasinad OÜ juhataja Ahti-Andik Paemurru teab rääkida, et uuendusi kliendid armastavad.

Kuna varem oli ehitusmasinate töökeskkond hoopis midagi muud, kannatavad paljud vanad ekskavaatorijuhid tervisehädade all. Peamised mured on näiteks kuulmishäired ja erinevad liigesevalud.

Seda arvesse võttes ei läheks tänapäeval ilmselt keegi kopajuhiks teadmisega, et temast saab 20-30 aasta pärast invaliid.

Multivara Transport OÜ juhiabi Mare Leipsig kinnitab, et nende ettevõte ja masinajuhid ei igatse küll taga vanu mudeleid, kus operaator ei kuulnud kabiinis omaenese mõtteidki ja tööoperatsioonide teostamine oli tunduvalt keerulisem.

"Mida uuem, ergonoomilisem ja juhisõbralikum masin, seda positiivsem on ka kasutaja meelestatus," leiab Leipsig.

Samas ei saa võrrelda näiteks kümne aasta vanust ja tänapäevast ehitusmasinat - ka vahepealsesse perioodi mahub mitmeid täiustatud versioone - ühed rohkem, teised vähem automatiseeritud.

Ehkki arvuti suudab inimese eest palju tööd ära teha, koolituseta rooli taha siiski asja ei ole.

Et igal uuemal ehitusmasinal on õhkvedrustusega juhiiste, mürakindel kabiin, kus saab ka töö ajal vabalt mobiiliga rääkida, konditsioneer, multimeediaseade ja paljud mugavused veel, võiks mõelda, et juht läheb kabiini puhkama, mitte tööle. Tegelikkus on vastupidine - mugavus on küll hea, aga koolituseta inimesel pole kabiini asja, kui süsteemi ei tunne.

"Koolituse kestvust ei saa üheselt määratleda. Sõltuvalt masinaliigist ja soovitud tulemusest võib õpe kesta viis päeva kuni viis nädalat," selgitab E-Katedraal Koolituskeskuse juht Erich Rattas. Koolitusperioodi jooksul omandatakse teooria ja seejärel rakendatakse õpitu praktikas.

Ka Ramon Kaunismaa leiab, et juht vajab koolitust, sest asjatundmatul on masina keerulise juhtimisprogrammiga raske hakkama saada, esmakordselt masinasse istuja ei saa tõenäoliselt mootorit töölegi.

Paemurru on samas teisel arvamusel - kuna autoregistrikeskus (ARK) ei võta ekskavaatoreid registrisse, pole paberitel tähtsust. "Ega uued ehitusmasinad kosmoseaparaadid ole, et õppimine võtaks päevi või nädalaid-kuid. Hea, kui juht saab koolituse, kuid see pole oskus, mida ei suudaks veidi tehnikaga seotud inimene ise või väikese kaasabiga õppida," on DSN Ehitusmasinate juht veendunud.

Fotod: Caterpillar

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:42
Otsi:

Ava täpsem otsing