Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Fidel Castro: habemik, kes näitas USA-le koha kätte

Martin Hanson 20. veebruar 2008, 00:00

Kuuba president ning sõjaväeülem Fidel Castro teatas eile, et astub tagasi. Castro, kes ei ole viimase 19 kuu jooksul avalikult esinenud, teatas oma loobumisest Kommunistliku Partei häälekandjale Granma saadetud kirjas.

"Kaasmaalased … ma kinnitan, et ma ei pürgi veel üheks ametiajaks ega võta vastu, ma kordan, ei võta vastu ei riigi presidendi ega relvajõudude ülema kohta," kinnitas Castro Granmale saadetud kirjas.

Tiitli "Comandante en Jefe" ehk sõjaväe ülemjuhataja lõi Castro 1958. aastal, mil toonane geriljaliikumise üks juhte tuiskas alla redupaigaks olnud Ida-Kuuba mägedest ning võttis võimu diktaator Fulguencio Batistalt, keda soosisid Ühendriigid. Sellest ajast võimuliidri trooni nühkinud Castro on muutnud Kuuba üheks maailma vaeseimaks riigiks, mis kuulub viie viimase kommunistliku kantsi ladvikusse.

Castro lahkumine poliitikast langetab eesriide poliitilise karjääri ees, mis elas üle külma sõja ja Ühendriikide vihalained, pääses eluga CIA atentaadist ning nägi pealt NSVLi lagunemist. Castro on üle elanud üheksa Ühendriikide presidenti.

Castro, kelle motoks on "Sotsialism või surm!" ning kes pidas sõjaväerüüs pikki karismaatilisi kõnesid, muutus legendiks ja iidoliks arenevas maailmas, kuna seisis edukalt vastu USA survele ning oli arenenud maa vaenlane, kuna heitis vanglasse kõik, kes tema poliitikale ja ideoloogiale oponeerida julgesid.

Pärast võimule pääsemist alustas Castro kiiresti reforme kogu Kuubas. Kaks aastat pärast võimule saamist 1961. aastal nimetas Castro oma revolutsiooni sotsialistlikuks ning palus abi kommunistlikult Nõukogude Liidult. NSVList saigi pikkadeks aastateks põhiline Kuuba kaubanduspartner ning abimees.

Castro valitsemisaega jääb ka üks maailma kriitilisem sõjakriis, 12 päeva väldanud raketikriis, kui maailm oli siiani kõige lähemal tuumasõjale. Kuuba ja NSVL leppisid kokku plaanis paigutada tuumapommid koos rakettidega pisikesele Kariibi saarele, USA vahetusse naabrusse. USA alustas sõjalist aktsiooni, mille peale NSVL plaanist loobus.

Pärast NSVLi lagunemist 1991. aastal sööstis Kuuba majandus totaalsesse kriisi, sest kadus ära turg suhkrule ning võimalus saada finantsabi ja meditsiinitarbeid. NSVLi lagunemisega kadus Kuubale toodetele 85% turust. Kohe tekkis suur gaasi- ja kütusedefitsiit, elektrienergia kadus sootuks ning süvenes toiduainevarude puudus. 1994. aastaks oli 30 aastata USAst eraldi vastu pidanud majandus kokkukukkumise äärel.

Jalad sai riik alla alles 2000. aastaks, kui algas siiani vältav turismibuum. Abikäe ulatas ka Castro protežee, Venezuela president Hugo Chavez. Näiteks saadeti Kuubalt arste Venezuelasse vastutasuks õliimpordi eest.

Castro pooldajad idealiseerivad teda kui meest. kes pakub riigis kõrgetasemelist haridust ja meditsiiniteenust,, vastased nimetavad teda diktaatoriks, kelle raudse rusikaga juhitud riigis puuduvad inimõigused ja piiratakse liikumis- ja sõnavabadust.

Castro rääkis juba eelmisel aastal, et on aeg lahkuda ning anda teed nooremale poliitikute põlvkonnale. Castro ise näeb oma järglasena pigem 56aastast asepresidenti Carlos Laget, mitte oma 76aastast venda Rauli.

Castro varanduse suuruseks hindab Forbes umbes 9 miljardit krooni. Süüdistustele rahaahnsuses on Castro vastanud, et "kui keegi suudab tõestada, et mul on välisriikides arved, millel on raha kas 900 miljonit, miljon või 1 dollar, siis ma astun tagasi!"

Castro valitsus seadis sisse tsentraliseeritud plaanimajanduse, mis põhines suhkru, tubaka ja nikli tootmisel. 1960. aasatal riigistas ta rikaste kuubalaste, ameeriklaste ja muude välismaalaste vara, mis tõi kaasa majandusembargo ja USA katsed Kuuba valitsusel jalad alt lüüa. Castro flirtis marksismi-leninismiga kuni 1975. aastani, mil ta hülgas Marxi vormeli "igaühelt tema võimete järgi, igaühele tema vajaduste järgi" ja andis dekreedi, et iga kuubalane peab saama tasu vastavalt oma tööle.

Fidel Castro tervis halvenes 2006. aasta suvel, seetõttu määrati ajutiselt Kuubat juhtima tema noorem vend Ra?l.

2001. aastal kirus Kuuba liider Fidel Castro Havannas riigikogulast Ignar Fjukki sõnadega "Miami mafiooso! Luure Keskagentuuri agent!"

Fjuk oli nimelt pidanud Rahvusvahelise Parlamentidevahelise Liidu (IPU) konverentsil kõne, kus rääkis inimsusevastastest tegudest Kuubal.

"Mul erilist hirmu ei olnud, kuid välja vihastasin ma Castro küll," sõnas Fjuk eile, ligi 7 aastat pärast kätlemist ja vestlust diktaatoriga.

Fjuk lisas, et Castro oli ilmselt võimas isiksus ning tõeline rahvamees, kelles polnud kõrkust ning suhtlemisel oli ta ka väga personaalne ja vahetu.

"Samas on aga tema poliitika ja ideoloogia pärit 50 aasta tagusest ajast. See ei ole muutunud, ta ei ole kohanenud. Ta võtab uued faktid ja juhtumised ning paneb need vanasse mudelisse," rääkis Fjuk.

Kuidas on aga mees suutnud 50 aastat võimul püsida, on ka Fjuki meelest arusaamatu. "Elu on Kuubal vilets, pärast NSVLi kui doonorriigi kokkukukkumist hakkas varisema ka Kuuba. Ma ei usu, et sellega, kui Castro eest ära kaob, kaasneksid Kuubal mingid muutused. Selleks on vaja ikka radikaalset reformi. Kui auto sõidab kiiresti, kuid vales suunas, siis ei ole vahet, kes seda juhib, auto liigub ikka eesmärgist eemale," lisas Fjuk.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:21
Otsi:

Ava täpsem otsing