Uus ja vana Narva moodi

Katri Soe 20. veebruar 2008, 00:00

Praegu on kahtlane, kas uus hoone, Tartu Ülikooli andmeil üle 40 miljoni krooni maksev maja, plaanitud kujul raekoja kõrvale üldse kunagi ehitatakse.

Uus kolledžihoone pidi tulema uhke ja modernne. Vähemalt sama silmatorkav kui kuulus Louvre'i klaaspüramiid, nokana viltuse katusega. Esialgu läks kõik libedalt. Tartu Ülikooli korraldatud arhitektuurivõistluse võidutöö "Vihm" sai esimese hooga heakskiidu nii volikogult kui ka linna peaarhitektilt Anne Hallikult.

Siis hakkasid aga pead tõstma muinsuskaitsjad ja narvakad ise, eesotsas linnavalitsuse juhi Mihhail Stalnuhhiniga. Ehitis ristiti klaaskastiks, lisaks sellised vaimukad hüüdnimed nagu "katus sõidab" ja "uljas mütsinokk". Liiga modernne olevat uus kolledžihoone, leidsid traditsioone austavad narvakad.

Päris radikaalsed vana pooldajad nõudsid koguni, et vana börsihoone koos 17. sajandist pärit barokse vanalinnaga tuleks täies tükis uuesti üles ehitada. Rahalisi vahendeid (projekti arvatavaks maksumuseks on ajakirjandusest läbi käinud number miljard krooni) selleks aga veel vähemalt esialgu ei ole.

Narva linnaplaneerimise amet Tartu Ülikoolile ehitusluba ei andnud, kuna väidetavalt ei vastanud uue kolledžihoone projekt detailplaneeringule ega projekteerimistingimustele. Ülikool oli seisukohal, et ehitusloa väljastamisest keeldumine oli õigusvastane ja pöördus kohtusse. Esimese astme kohus andis õiguse ülikoolile, mille Narva linnavalitsus omakorda uuesti edasi kaebas. Millega see lugu lõpeb, pole teada.

Kui oli selge, et vana börsihoone kohale tekkinud vastuseisu tõttu niipea ehitada ei saa, pakkus Narva linn Tartu Ülikoolile välja uue hoone ehitamiseks ka teisi kohti. Kuna projekt oli juba olemas ja vastavad kulutusedki tehtud, polnud ülikool sellega nõus.

Narva peaarhitekt Anne Hallik usub, et asja võiks päästa kompromiss, mis seisneks uue ja vana paremas kokkusobitamises, praegu plaanitav projekt on Halliku arvates oma olemuselt aga liiga radikaalne ja ei sobi Narva vanalinna.

"Uue ja vana kokkusobitamine pole selle juures eriti õnnestunud, kuna endise börsihoone väliskuju alates katusekalletest ning hoone mahtudest ning välisilmest, mis pidi konkursitingimuste järgi olema äratuntavalt sarnane ennesõjaaegsele börsihoonele, on liigselt muudetud ja välist sarnasust kahe hoone vahel eriti välja ei tule. Välja oleks tulnud tuua ka hoone fassaadid kolmest küljest, samuti börsihoone taguste majade liigendused ja ligikaudsed fassaadid."

Hallik leiab, et Tartu Ülikooli Narva kolledži uue hoone ehitamine "Vihma" ehk siis rahva suus "kolehooneks" tembeldatu järgi muudaks keeruliseks ka kogu ülejäänud vanalinna ning raekoja platsi äärse ansambli planeerimise, rekonstrueerimise ja taastamise. Seevastu Narva linna endine peaarhitekt, Arhitektide Liidu esimees Ülar Mark on nördinud kolledži uue projekti venimise ja linnaametnike sagedaste meelemuutuste pärast.

Ülar Mark usub, et tavapärastest hoonetest julgem lahendus on Narvale parim ning et kahjuks rahva kätte arhitektid paberit ja pliiatsit anda ei saa, et kollektiivselt joonistada.

Arhitektuurivõistluse võidutöö on Margi arvates igati hea arhitektuuri näidis. "Narva ongi julgete lahenduste linn," rõhutas Ülar Mark.

Tartu Ülikooli pressiesindaja Illari Lään arvab diplomaatiliselt, et juuksekarva pole mõtet lõhki ajada ning et Narva kolledži uus hoone kunagi kindlasti tuleb, kuna see on jätkuvalt üks ülikooli prioriteetidest.

Tähtsam kui vaidlused arhitektuurilise lahenduse üle on kolledži areng. Kohus peaks oma otsuse tegema veebruarikuu jooksul, siis on pall taas Narva linnavalitsuse väravas.

Näiteid, kus uus ja vana disain kokku sobivad, võib tuua nii Eestist kui ka Euroopast.

Mõelgem kas või Tallinna vanalinna ehitatud De la Gardie kaubamaja, WW passaaži, hotelli Telegraaf või Pariisi Louvre'i sissepääsuks ehitatud klaaspüramiidi peale. Sama levinud on aga ka vanade linnakvartalite endisel kujul taastamine Euroopa suurlinnades. Viimane trend on ka Eestisse jõudnud. Uue funktsiooni on omale saanud Rotermanni ja Zelluloosi piirkonnad, pakkudes võimalusi nii äri- kui ka elupindadele. Endise tööstuspiirkonna asemele kerkib Ülemistel Targa Äri linn.

Vana taastamise pooldajad usuvad, et võimalus kunagised kuulsad hooned fassaadidena taastada on parem alternatiiv kui püstitada efektitsevaid hiigelmaju. Moodsa ihalejad peavad jällegi vana ülesehitamist naeruväärseks ja mõttetuks katseks ajalugu tagasi pöörata.

Eesti Arhitektide Liidu esimees arhitekt Ülar Mark soovitab vaadata kas või sedagi, kui hästi sobivad Tallinna vanalinna piirile omal ajal Vabaduse platsi ehitatud ja suurt poleemikat tekitanud Moskva kohvik ja Kunstihoone.

Vana on Ülar Margi arvates mõtet täies mahus ennistada ainult siis, kui taastamisele läheb kogu keskkond tervikuna. "Kui seda tehakse lisaks vanade käsitöövõtetega, kui laotakse uuesti kivist seinu ja tahutakse puitu. Kui see pole võimalik, siis kipsplaadist paekivi teha on näotu."

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:42
Otsi:

Ava täpsem otsing