Kaubanduskettidel ees tiivakärped

Euroopa Parlamendi president Hans-Gert Pöttering kutsus esmaspäeval konkurentsi peadirektoraati üles uurima ELi selvehallide sektori koondumise mõju turule.

"Kindlasti puudutab deklaratsioon ka Eestit. Meil laiutavad ju Eestis suured ketid ja pikemas perspektiivis, kui tekib monopoolsus või väga suur turuosa, on selge, et lõpuks hakkavad nad seda ära kasutama," märkis Gross.

Grossi sõnul praegu seda ehk eriti tugevalt veel ei tunne, sest nüüd on surve hindadele ja ketid püüavad võimalikult tarbija meele järele olla. Kui aga turuosa läheb suuremaks ja väiksed tegijad välja surevad, muutub olukord kehvemaks.

"Seda on ju tunda. Nii kui VP Market tuli Eestisse, andsid tootjad talle kohe paremaid hindu kui meile, kes me oleme siin aastaid tegutsenud. Neil on käibemahud suuremad ja see on avalik saladus, et käibemahu pealt antakse allahindlusi. Väike tegija ei saa kunagi selliseid allahindlusi," lisas ta.

Grossi hinnangul rikuvad sellega teisipidi ka tootjad oma marginaalid ära, kuid hetkeolukord on selline ja sellega tuleb arvestada. Ta ei näe olukorra lahenduseks eriti muud võimalust kui turuosa limiteerimine.

"Võib-olla tuleks numbriliselt määrata, kui palju võib ühe või teise piirkonna turuosast ühe tegija käes olla. On ta siis 15% või 20% või 30%. Ma arvan, et 30% on juba päris palju," sõnas ta, lisades, et vaba turumajanduse pooldajana ei ole ta küll õige mees seda ütlema.

OG Elektral on praegu üle Eesti 30 kauplust. Ettevõte püüab küll tasapisi laieneda, kuid see on juhi sõnul äärmiselt raske, lootust suurtele järele jõuda siiski ei ole.

OG Elektra netokäive oli mullu veidi üle miljardi krooni. Grossi hinnangul moodustab see umbes 3-4% Eesti turuosast.

Vastse-Kuuste Lihatööstuse juht Urmas Jürgenson ei usu, et Euroopa Komisjoni uurimisest jaekaubandusturul midagi muutuda võiks.

"Uurimine uurimiseks, vaevalt et sellest midagi muutub," oli Jürgenson skeptiline.

Tema sõnul ei ole suurte kaubanduskettide nõudmistes ka midagi väga erilist. "Eks nemad tahavad paremat hinda, meie madalamat allahindlusprotsenti. Nii see käib," rääkis Jürgenson.

Samas tunnistas ta, et praegu on olukord viie aasta tagusega võrreldes muutunud. "Allahindlusprotsendid on läinud suuremaks. Nii nagu meil on palgakulud kasvanud, on ka neil, ja kõik tahavad soodsamalt kaupa kätte saada," sõnas lihatööstuse juht.

Jürgensoni arvates peaks turg ise paika panema, kes kui palju nõuda saab. "Lõpuks otsustab siiski tarbija, kust ta oma ostud teeb," lis as ta.

"Arvan küll, et jaekaubandusturgu tuleb uurida. On olnud üksikuid telefoni teel saadud kaebusi, et üks meie suuremaid kette ikkagi surub oma tingimusi peale tootjatele ja maaletoojatele, kuid ametlikke kaebusi esitatud ei ole. Samas sektoriti erinevaid reegleid kehtestada ka ei saa," märkis konkurentsiameti teise analüüsiosakonna juhataja Loor. "Meil on konkurentsiseaduse alusel kaks põhilist küsimuste gruppi: keelatud lepingutega seotud küsimused ja turgu valitseva seisundi kuritarvitamine. Nende kettide osakaalud ei ole ühelgi nii suured, et nad oleks turgu valitsevas seisundis," selgitas ta.

Tema sõnul on raske öelda, kes võiksid selle olukorrani jõuda. "Teatavasti kogub praegu Maxima väga kiiresti turuosa juurde. Eks Rimi kett on küllalt suur ja ka ETK koos erinevate kettidega," nimetas Loor. Kuna probleem on siiski olemas, tervitab Loor igati Euroopa Komisjoni uurimist.

Eesti Kaupmeeste Liidu juht Marika Merilai leiab, et siinsete toidu- ja esmatarbekaupade turul domineerimisest rääkida ei saa.

"Eestis ei ole toidu- ja esmatarbekaupade turu osakaaludes suuri muutusi toimunud ja kettide turuosad ei ületa 25%, nii et domineerimisest rääkida ei saa," märkis Merilai. "Üksikute kettide turuosad jäävad oluliselt alla näiteks Soomes kujunenud olukorrale, kus on 3 valitsevat jaeketti. Eestis on viie suurima käes aga ca 80%."

Merilai tunnistas siiski, et nii nagu Euroopas, on ilmselt jõu kasutamise probleem olemas ka Eestis. "Üksikute ettevõtete käitumist ei saa aga üldistada Eesti turule tervikuna, see sõltub ikka väga palju ettevõtte ärikultuurist," arvas ta.

Kirjutasin alla deklaratsioonile, mis sisaldab üleskutset hüper-supermarketite jõupositsiooni kuritarvituste uurimiseks. Üksikute poekettide domineerimine tagab neile tugeva positsiooni läbirääkimistel tootjate ja tarnijatega, mis lubab selvehallidel dikteerida lepingutingimusi, sh sisseostuhinda. Madalad hinnad märgitakse küll mõnedel olulisematel hästi nähtavatel kaupadel, aga muud kaubad ei ole nii soodsad. Arvan, et Euroopa Komisjoni ettepanekuid kaubandusturu reguleerimiseks on oodata sel aastal.