Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Beebipillid tekitavad hirmu

21. veebruar 2008, 18:05

Alusta lugemist siit: Puuduv partner või elukoht takistavad Eesti
naistel sünnitamist

Loe ka: HIVi hirm pani ennast hoidma ning Selge vahe eestlaste ja venelaste vahel

Viimasel kümnendil on abortide arv näidanud Eestis tuntavat langustendentsi, kuid käärid Põhjamaadega on endiselt tuntavad. Üks põhjusi võib peituda asjaolus, et kuigi usaldusväärsete rasestumisvastaste vahendite ja kondoomi kasutamine on paranenud, on endiselt levinud ka mitteusaldusväärsed rasestumisvastased vahendid – katkestatud suguühe ja kalendermeetod ning peamiselt vene emakeelega vastajate hulgas kasutatav tupeloputus.

Aborti teinud naiste puhul kasutasid viimase abordiga lõppenud raseduse tekke ajal selliseid ebausaldusväärseid meetodeid pea 80 protsenti naistest.

Kui vaadeldi rasestumisvastaste vahendite kasutamist viimases seksuaalvahekorras, siis tervelt neljandik naisi pea kõikides küsitletud vanusrühmades tunnistas, et viimase suguühte puhul üritati rasedust vältida vahekorda katkestades.

„Beebipillide puhul levib endiselt usk, et need tekitavad kõrvaltoimeid,” ütles Part. Peamiselt kardetakse lisanduvaid kilosid, kuid praegu kasutatavate pillide puhul on noortel tervetel naistel pillidest tulenevaid kõrvaltoimeid ja vastunäidustusi leitud väga vähe.

Ilma kaitseta vahekorras olnud kuid kontratseptsiooni vajavatest naistest pelgab pillide kõrvaltoimeid iga kuues ning üheksa protsenti peab pille liiga kalliks.

Järgmisena on kavas hakata küsitluse tulemusi võrdlema, kuna samal ajal tehti samasugune küsitlus ka Peterburis ning kolm võrdlusrühma: eestlased, siinsed venelased ning Peterburi vastajad annavad võimalusi väga huvitavateks võrdlusteks, märkis Part.
„Meie vene emakeelega naiste hulgas on selge, et seksuaalharidus on ebapiisav. Uued õppematerjalid on eesti keeles ja vene koolide õpetajad ei pruugi neist aru saada,” ütles Part. Kolmandik vene vastajatest pole koolis saanud mingit seksuaalharidust. Muuhulgas tuli küsitlusest ka välja, et venelased on rohkem rahulolematud ka uuritud tervishoiuteenusega..

Ühe viimase kümnendi muutusena toob Part välja, et nooremate naiste hulgas on palju rohkem neid, kes meenutavad oma esimest naistearsti külastust väga positiivse või pigem positiivsena. Seevastu üle 25-aastaste naiste hulgas kerkib märgatavalt nende hulk, kes seda käiku mäletavad pigem negatiivse või väga negatiivsena. „Info kättesaadavus ja teenuste paranemine on teinud oma töö,” ütles Part.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. February 2008, 17:56
Otsi:

Ava täpsem otsing