Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Harrastuslendurid satuvad tihedamini õnnetustesse

1706-aripaev 21. veebruar 2008, 07:16

Eelmisel aastal teatati lennuametile
suuremast hulgast lennuintsidentidest kui aasta varem, aga lennuohutus pole
ameti hinnangul halvenenud, suurem risk õnnetusse sattuda on
harrastuslenduritel.

Kui 2006. aastal esitati lennuametile lennunduses toimunud juhtumite kohta 163 ettekannet, siis mullu oli teateid 205. Eesti lennundusettevõtete lennukid osalesid mullustest juhtumitest 113s, kirjutas Äripäev.

Lennuameti vaneminspektori Raivo Kase sõnul ei ole lennuohutus vähenenud, hoopis lendurite vastutustunne on kasvanud. "Ettekandeid on väga erinevaid: näiteks enne maandumist pöördub tuul, piloot läheb korduslähenemisele ja kannab sellest ette. Midagi ohtlikku ju ei juhtunud, aga iga päev selliseid korduslähenemisi ka ei sooritata," rääkis Kase.

Majandusministeeriumi kriisireguleerimisosakonna peaspetsialist Tõnu Ader ütles, et uuritavate juhtumite arv püsib samal tasemel juba mitu aastat. Tõsiste juhtumite põhjustajateks on tema sõnul viimastel aastatel pigem välismaa piloodid.

Kase kinnitusel toimub kogu maailmas umbes 80 protsenti lennuõnnetustest inimese eksimuse tõttu. Peamistelt on puudujäägid lennuks ettevalmistumises, valmisolekus ootamatusteks lennul ning meeskonnatöös. Intsidente on põhjustanud ka mitterahuldav inglise keele oskus.

"Torkab silma ka puudulik ettevalmistus manöövriteks, kus mõnikord kaldutakse lubatud kursist kõrvale kuni 40 kraadi," ütles Kask. Ta tõi manöövrivea näiteks mullu Karksi lennuväljal toimunud õnnetuse, kus enne maandumist muutusid ilmastikutingimused, kuid piloot ei läinud maandumiseks kordusringile. "Sellised kogemused ei tule üleöö. Praegu lastakse pilootidel lennata 65. eluaastani. Nende füüsilised võimed ei ole ehk nii kõrgel tasemel, aga kogemused, ettenägelikkus ja ohutunne on."

Tehniline probleem põhjustab õnnetusi harva. "Tänapäeva lennukimootorid on väga töökindlad. Tavaliselt on reisilennukil vähemalt kaks mootorit ja ühe mootori seiskumine ei tekita piloodile erilisi probleeme," lisas Kask.

Tõnu Aderi sõnul on riskirühmas eelkõige hobilendurid. "Erapilootide lendude kogu aeg on sadu kordi väiksem kui ametipilootide lendude aeg, kuid õnnetusi on erapilootidel isegi rohkem. See tähendab, et lendude ohutusnäitajad on oluliselt halvemad."

Eesti Era- ja Harrastuspilootide Liidu juhatuse liikme ja lennundusõpetaja Toomas Uibo sõnul on katastroofiline, et viimase nelja aasta jooksul on Eestis hukkunud neli harrastuslendurit.

Samas pole riik hobilennunduse ohutuse suurendamist piisavalt finantseerinud, tuues põhjenduseks näiteks harrastajate väikest arvu. Uibo hinnangul võivad eralendurid lõbusõitudeks aastas pardale võtta teoreetiliselt kuni 3000 inimest.

"See hulk inimelusid on otseselt erapilootide kätes, kellele riik praegu lennuohutuse osas mingit tuge ei paku. Peale reeglite ja nõuete kehtestamise tuleks teha oluliselt rohkem selle lennundusosa ohutuse tagamiseks," ütles ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. February 2008, 07:16
Otsi:

Ava täpsem otsing