Liikluskindlustuse hüvitiste kogukulu kasvas aastaga 41%

Mariliis Pinn 21. veebruar 2008, 14:51

Liikluskindlustushüvitiste kogukulu kasvas
2007. aastal üle 41% ligi miljardi kroonini ning tehniline kahjum oli 145
miljoni krooni, selgus LKFi poolt tehtud turuülevaatest.

LKF-i juhatuse esimehe Kristjan Niinemaa sõnul on põhihäda, miks on tahtmine häirekella lüüa, et liikluskindlustuse kahjud kasvavad. „Kahjude katteks läheb palju raha välja - ligi miljard krooni, võrreldes 2006. aastaga kasv 41%, siuke number nagu kutsub häirekella lööma,“ ütles ta LKF-i pressikonverentsil.

Hüvitiste kasvu andsid oma panuse nii kindlustatud sõidukite arvu suurenemine (8%), kahjusageduse kasv (14%) kui ka keskmise kahju kasv (14%).

Kristjan Niinemaa sõnul on eelkõige kindlustusjuhtumite arvu ja remondihindade kasv tinginud selle, et liikluskindlustushüvitiste kogukulu kasvas 976 miljoni kroonini ehk ligikaudu 2,7 miljoni kroonini päevas. „Kui kindlustushüvituste kogukulu kindlustusseltsidele on viimase kolme aastaga kahekordistunud, siis kindlustuspäeva maksumus on sama perioodi jooksul tõusnud 17%,“ selgitas Niinemaa. “See on ka põhjuseks, miks liikluskindlustuse turg lõpetas 2007. aasta 145 miljoni kroonise tehnilise kahjumiga, süsteemis on raha puudu.”

Kindlasti ei ole kindlustusmaksete kasv tingitud vaid inflatsioonist, vaid Niinemaa sõnul on üks tegur ka raskemad õnnetused. Niinemaa sõnul sattuvad sõidukid sagedamini liiklusõnnetusse, 2006. aastal oli 1000 sõiduki kohta 47 õnnetust, 2007. aastal juba 54 õnnetust, kasv 15%. Kasvanud on ka keskmise hüvituse suurus: 21 825 kroonilt 24 904 kroonini. Teiseks tuleb sõidukeid pidevalt juurde,aastaga lisandus üle 80 000 sõiduki. Eesti teedel vuras aasta lõpus üle poole miljoni sõiduki. „Aitaks, kui igaüks meist veidi vähem liikluses kahjusid põhjustaks. Praeguse seisuga lähevad kindlustusmaksed vältimatult kallimaks,“ lisas ta.

Maanteeameti liikluskorralduse osakonna peaspetsialisti Villu Vane sõnul aitaks õnnetusi kindlasti vähendada veapunktisüsteem, mis peagi jõuab taas riigikogu ette. „Lätis vähenesid õnnetused märgatavalt. Ka liiklusjärelvalve annab tulemus. Näiteks aktiivne järgimine Pärnu maanteel vähendas kihutajate arvu pool võrra,“ lisas Vene, kelle sõnul on vahendid olemas, küsimus on, kuidas need ellu rakendada.

Politseiameti liiklusjärelvalve- ja korrakaitseosakonna politseidirektor Tarmo Miilitsa sõnul on siiski lootust, sest liiklusõnnetustes kannatanute arv on selges langustrendis. Samas on tõusev trend roolijoodikud. „Need on haiged inimesed ja sotsiaalne probleem, millega tuleb tegeleda,“ lisas ta.

LKFi kahjuennetuse projektijuhi Erik Ernitsa hinnangul tuleks olukorra parandamiseks liikluses rakendada täies mahus nn veapunktisüsteemi ning võimaldada kindlustusmakse arvutamisel kasutada andmeid liiklusalaste rikkumiste kohta. „Samuti on vaja kasutusele võtta liikluskaamerad ja muud uued võimalused liiklusjärelvalve tõhustamiseks, kasutada liiklusjärelevalve planeerimisel senisest enam riske kirjeldavaid andmeid ning tugevdada koostööd erinevate osapoolte vahel,“ ütles Ernits. „Samas tuleb mõista, et liikluskultuuri paraneb ainult liiklejate käitumise muutumise tagajärjel.“

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. June 2008, 11:52
Otsi:

Ava täpsem otsing