Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Küsitlus
Märt Ostra, Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi õpilane
Vägivalda tingib ebavõrdsus õpilaste vahel. Üheks probleemide tekitajaks on näiteks riided, mõned käivad kallite riietega, teised mitte. Ebavõrdsust põhjustab ka gruppide moodustumine, ühed arvavad ühtmoodi, teised jälle teisiti.
Koolivägivald on aktuaalne küll. Probleem pole niivõrd füüsiline vägivald, vaid vaimne: norimine, narrimine, solvamine. See avaldub õpilaste omavahelises kõnekeeles ja suhtlemises. Vägivalla ära hoidmiseks palju just teha ei saa, sest õpetajad ei viibi vahetundide ajal õpilaste juures ja ei näe, mis toimub.
Ma arvan, et reaalselt üritatakse seda parandada niipalju kui võimalik. Näiteks meie koolis on pea igal korrusel neli kaamerat.
Helen Kuusmaa, Tallinna Laagna Gümnaasiumi õpilane
Olen märganud, et vägivald on probleemiks just põhikoolis. Kui algklassides on õpilased veel väikesed, leides, et teineteise tagaajamine ja jala ette panek on lihtsalt naljakas, siis 6. klassist alates läheb asi juba tõsisemaks.
Tundub, et siis hakkavad klassides rolli mängima seisused - keda austatakse ja kellele alt ülesse vaadatakse.
Kannatajateks kipuvad neis klassides jääma tagasihoidlikud ja võib-olla mitte väga heade materiaalsete võimalustega noored, keda terroriseeritakse pigem vaimselt kui füüsiliselt.
Ma ei usu, et koolivägivalla probleem oleks ääretult suur, kuigi seda leidub siiski igas koolis!
Ma arvan, et 1.-4. klassi noortel tuleks lihtsalt rohkem silma peal hoida, neid jälgida ja valvata, et neil juba väiksest saadik oleks kooli reeglid selged. See vähendaks ehk koolivägivalda nende kõrgematesse klassidesse jõudes.
Kui neil lubatakse edasi teha, mida tahavad, lüüa, keda tahavad, öelda koledusi, mida sülg suhu toob, siis pole ka ime, et praeguseks on koolivägivald suurem probleem kui varem.