Noored kotkad tulevad taas

Et originaalis on tegemist tummfilmiga, mida linastustel saatis elav orkestrimuusika, saab ajastu hõngu tunnetada nädalavahetusel toimuvatel DVD pidulikel kontsertesitustel Jõhvi, Estonia, Vanemuise ja Pärnu kontserdimajades.

"Noored kotkad" on üks vähestest enne 1940. aastat tehtud eesti mängufilmidest, mis on peaaegu terviklikult säilinud ning annab edasi pildi Eesti elust esimese Vabariigi algusaastatel. Film pakub vaatajale nii humoorikaid, põnevaid kui ka romantilisi episoode. Vabadussõja lahingutes osalenud Theodor Lutsu (kirjanik Oskar Lutsu noorem vend) debüütmängufilm sisaldab aga ka Eesti filmiloo efektsemaid lahingukaadreid.

Filmi tegevus algab aastal 1918, mil tuhanded vabatahtlikud tõttasid kaitsma äsja loodud Eesti Vabariiki idast ja kagust ründava vaenlase eest. Teiste hulgas astuvad Eesti rahvaväkke kolm vaprat noormeest - üliõpilane, sepp ja talusulane. Kolmekesi käiakse luurel, õlg õla kõrval võideldakse lahingutes. Ülekaalukate vägedega vaenlane lüüakse pärast paljusid raskeid heitlusi pingutustega tagasi. Talupoiss langeb kangelasena, võitluses karastunud sepp ja tudeng naasevad koju. Nad on leidnud sõjateelt endale kallimad ja alustavad õnnelikku perekonnaelu. Algab noore riigi ülesehitustöö.

Filmis mängivad omal ajal armastatud Tartu näitlejad, teiste seas ka Theodor Lutsu abikaasa Aksella, kellele see oli esimeseks filmirolliks. Massistseenides teevad kaasa Vanemuise koori meeslauljad ja Rändteatri näitlejad, Setumaa elanikud ning Värska ja Petserimaa lahinguõppustel osalenud Eesti kaitseväelased ja kaitseliitlased, ühe säilinud reklaamteksti kohaselt tegi filmis kaasa ühtekokku enam kui 4000 inimest.

"Noorte kotkaste" pidulik esilinastus oli 1927. aasta novembris Tartu kinos Apollo ning detsembris Tallinna kinos Gloria Palace.

Filmi taastamist juhtinud Jaak Lõhmuse sõnul on vanade filmide taastamise põhimõte, et see tuleb vaataja ette tuua niisugusel kujul, mis sarnaneb maksimaalselt esilinastusel näidatule. Siinkohal tuleb mängu tummfilmi saatev muusika, mille kohta on Eesti filmisõbral ilmselt vaimusilma ees üksiku nukra klaverimängija siluett kusagil kinolina allnurga valguses klimberdamas.

Tegelikult mängisid "Noorte kotkaste" linaletuleku ajal Eesti kinodes hoopis suuremad muusikuterühmad. Sõltuvalt filmist ja kinost võisid need olla triod, kvartetid ja kvintetid, 1926. aastal avatud Tallinna esinduskinos Gloria Palace tegutses aga Voldemar Tago juhatusel Eesti esinduslikem filmiorkester, kus "Noorte kotkaste" esilinastuse aegu mängis 21 pillimeest.

Filmi helindamine oli tollal lausa omaette kontserdiliik ning kinos käidi tihti sama filmi vaatamas mitu korda, sest mängiti erinevat muusikat.

Konkreetse filmi helitausta kohta on teada, et Tago orkester mängis "selleks eriti kokku seatud muusikat Eesti viisidest". "Eks meile ole teada, millised viisid olid selleks ajaks sündinud," rääkis helitausta restaureerimisest Pärnu Filharmoonia direktor Kaija Pruel.

Samas on enamik tänapäeval tuntud vanu Eesti viise kirjutatud hiljem. Prueli sõnul on muusikalist tausta kokku pannes jäädud autentseks selles mõttes, et kasutusel on ainult Eesti päritolu muusika, kuid patustatud on sellega, et mitte kõik kasutatav muusika ei ole kirjutatud enne 1927. aastat.

"Noored kotkad" on taastatud Digital Film Finlandis koostöös Eesti Filmiarhiivi ja Taska Filmiga. Helitausta pani Heino Elleri, Artur Kapi, Villem Kapi, Raimund Kulli ja Villem Reimanni teostest kokku Aare Tammesalu Pärnu Filharmooniast, selle mängis sisse Pärnu Linnaorkester Jüri Alperteni juhatusel.

Autor: Ülle Hallik