Kas mõtlemiseks on vaja sõnu?

22. veebruar 2008, 12:54

Meil ei ole vaja sõnu, et mõtelda auto
kujust või palli viskamisest või šokolaadi maitsest. Tegelikult on sellistest
asjadest ilmselt ilma sõnadeta mõtelda isegi lihtsam. Selliste mõtete puhul ei
kehti Sapir-Whorfi hüpotees, mille kohaselt on teadvustatud mõtlemiseks vaja
keelt. Kuid isegi kui kõikide mõtete jaoks keelt vaja ei lähe, on siiski
võimalik, et mingit tüüpi mõttekäike ilma sõnadeta teha ei saa, kirjutas
Cognitive Daily.

Mõned uurijad on välja pakkunud, et selliste mõtete alla käib teiste isikute mõtete mõistmine ehk vaimuteooria. Paljudel lastel, kes õpivad hilja rääkima, läheb aega ka vaimuteooria arendamiseks. Järgnev lugu illustreerib klassikalist vaimuteooriat:

Hiir sööb juustu.
Hiir paneb juustu kasti A.
Hiir lahkub toast.
Kass tuleb tuppa, võtab juustu kastist A ja paneb selle kasti B ning lahkub.
Hiir tuleb tagasi.
Kust hiir juustu nüüd otsib?

Väikesed lapsed vastaksid, et kastist B, kuna seal ju juust parajasti on. Alates umbes neljandast eluaastast teaksid aga lapsed, et õige vastus on kast A, sest hiir ei saa kuidagi teada, kuhu kass juustu pani. Vanematel lastel on edukalt välja arenenud vaimuteooria tähtis aspekt – nad mõistavad, et hiir usub eksikombel juustu olevat kastis A. Kas aga teiste isikute ekslike uskumuste mõistmiseks on vaja keelt?

Teadlased Ashley Newton ja Jill de Villiers mõtlesid sellele küsimusele vastamiseks välja kavala eksperimendi. Nad näitasid 66 täiskasvanule kahte tummvideot, milles kujutati eelkirjeldatud loole sarnaseid stseene. Video vaatamise ajal pidid osad vaatajatest samal ajal kordama neile kõrvaklappidest öeldud sõnu. Teised pidid aga video vaatamise ajal koputama kõrvaklappidesse mängitava muusika rütmi. Pooltes videotes näidati eksliku uskumise stsenaariume (kus hiir läheb toast ära, sel ajal kui kass juustu ümber tõstab), pooltes aga põhjusliku uskumise stsenaariume (kus hiir vaatab pealt, kuidas kass juustu ümber tõstab). Seejärel küsiti vaatajatelt, kust hiir nüüd juustu otsib. Siin on tulemused:

Kui tegemist oli põhjusliku uskumise videoga, olid vaatajad vastamisel täpsed hoolimata sellest, kas neid häiriti rütmi või sõnadega. Eksliku uskumise videot vaadanud inimesed aga vastasid valesti enam kui pooltel juhtudel, kui neid oli häiritud keelelise tegevusega. Rütmi korranud inimesed olid aga ka eksliku uskumuse videole vastates pea niisama täpsed kui põhjendatud uskumuse video vaatajad.

Seega häiris sõnade kordamine eksliku uskumise testi, samal ajal kui rütmi kordamine ei häirinud kumbagi testi. Newton ja de Villiers arvavad, et on üsna selge, et ekslike uskumuste mõistmiseks on vaja mingisugust keelelist mõtlemist. Seega: kui keel pole vajalik ka kõigi mõtete jaoks, on seda siiski mingit tüüpi mõtete jaoks vaja.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
22. February 2008, 12:53
Otsi:

Ava täpsem otsing