Laupäev 1. oktoober 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Töötukassa varjab rahva rahaga tehtud tehinguid

Piret Reiljan 25. veebruar 2008, 00:00

Päikselises augustis vajus töötukassas oleva 2,9 miljardi krooni aastane tootlus lausa -13 protsendini. Kuigi töötukassa nimetas oma investeeringute põhieesmärgiks vara säilimist ja likviidsust, saab mulluseid tulususe suuri kõikumisi võrrelda näiteks riskialtide Ida-Euroopa võlakirjafondidega.

"Nendest suurematest kõikumistest võib järeldada, et investeeritud on suure hinnaliikumisega instrumentidesse. Kui tuua võrdlus meie fondide seast, siis sarnaselt suurte kõikumisega on olnud Ida-Euroopa võlakirjafondi tulusus. Kuid antud fondi eesmärgid on teised - tulu teenimine ja mitte põhiosa säilitamine lühiajaliselt," rääkis kuni 2006. aasta alguseni töötukassa vara hallanud praegune SEB Eesti Ühispanga fondijuht Ene Õunmaa.

Töötukassa finantsnõunik Ago Lauri saatis vastuseks küsimusele tulususe suurte kõikumiste kohta vaid tehted, kuidas aastast tootlust arvutatakse, täpsemalt polevat lihtsalt midagi kommenteerida.

Konservatiivse investeerimisega ei lähe kokku ka väidetavalt sadade tehingute sooritamine kuus. "Ma ei tea, kui palju täpselt tehinguid tehakse, aga see arv on mõnel kuul sadades," märkis Lauri.

Kui Äripäev hakkas huvi tundma portfelli positsioonide ning suuremate tehingute vastu, selgus, et selline info on mõeldud väga valitud silmadele. Avalikkusele esitatakse vaid investeeringute üldandmed nagu tootlused, peamised varaklassid ja investeeringute geograafiline jaotus.

"Võite tulla aruannetega tutvuma, aga tegemist on 60-leheküljeliste kaustadega ja aasta peale kokku tuhandete tehingutega," teatati töötukassast. Päev hiljem, kui Äripäev vastas, et oleme nõus tulema neid kaustu töötukassasse lugema, vabandati, et paraku pole tehingud ega isegi tagantjärele portfelli seisud avalikud. Põhjendus lihtne - lepingus raha haldava Hollandi suurima panga ABN Amroga seisab tõik, et panga tehtavad tehingud on ärisaladus.

"Kui lähete näiteks riigikontrolli tööle, siis palun väga, tulge ja tutvuge," laiutas käsi töötukassa juht Meelis Paavel. Töötukassa finantsnõunik Ago Lauri lisas, et juba ainuüksi temal kuluks vähemalt kaks nädalat hommikust õhtuni tööd, et üksikutest tehingutest ülevaade saada.

Küsimusele, kas siis töötukassas kohapeal tehinguid ei analüüsitagi, vastas Lauri: "Tehingud toksitakse ükshaaval töötukassa raamatupidamissüsteemi, vastasel juhul ei saakski üldse töötukassa raamatupidamine kokku saada. Portfelli vaatame siiski kui tervikut, mitte ei tänita ABN Amroga tehingute pärast."

Lauri ei mõistnud ka Äripäeva huvi portfelli positsioonide vastu perioodide kaupa. "Mida ütleks portfelli seis kuu või kvartali lõpu seisuga? See on vahepeal ilmselt kolm korda muutunud ja vahepeal tehtud tehingud on suuremas osas mõjutanud portfelli tootlust, mitte need tehingud, mis parasjagu perioodi lõpus juhtuvad üleval olema," ütles ta.

Erasektoris varahaldusega tegelejad pidasid aga portfelli positsioonide varjamist kummaliseks. Tarkinvestor.ee asutaja Kristjan Lepiku sõnul ei tohiks tagant järele portfelliga tutvumine olla probleem.

"Ma arvan, et kuna tegemist on riigi rahaga ehk sisuliselt on kliendiks rahvas, siis peaksid investeeringud olema ka läbipaistvad ning vähemalt tagantjärele tehtud investeeringud näha," nentis ta.

"Portfelli positsioonid muudavad varade valitsemise läbipaistvamaks, usaldusväärsemaks ja annavad näiteks fondide puhul osakuomanikele hea ülevaate, mis nende varadega tegelikult toimub - milliseid riske täpselt võetakse," sõnas ka SEB Eesti Ühispanga fondijuht Ene Õunmaa.

Ka Danske Capitali investeeringute juhi Aari Stalde sõnul peaks investeerimistegevus olema võimalikult läbipaistev või vähemalt püüdlema selle poole.

Varem avaldati töötukassa kõik tehingud internetis, aga ka liigne läbipaistvus tekitas probleeme partneritega, ütles töötukassa juht Meelis Paavel intervjuus Äripäevale.

Intervjuu töötukassa juhi Meelis Paaveliga.

Miks ei avalda töötukassa portfellide ülevaateid koos kõigi positsioonidega, rääkimata olulisematest tehingutest, mida rahva rahaga tehakse?

Meie hoiak on alati olnud, et kuna tegemist on avaliku rahaga, siis on absoluutselt õigustatud teie kõrgendatud huvi ja ka info peab olema kättesaadav. Kui me veel ise oma vara haldasime, olid kõik tehingud lausa ükshaaval üleval netis, aga ka liigne avalikkus tekitas probleeme partneritega.

Kõik tehingud on ka praegu olemas ja kättesaadavad järelevalveorganitele, aga kahjuks me ei üksikuid tehinguid ega ka portfelli positsioone tulenevalt lepingust ABN Amroga avaldada ei saa.

Miks selline punkt lepingusse kirjutati?

Esiteks on tegemist üldpõhimõttega ja teiseks on lepingus sees, et kõik, mis puudutab äritegevust, on kättesaadav ainult järelevalveametile. Kui lähete näiteks riigikontrolli tööle, siis palun väga, tulge ja tutvuge.

Seda ma ei mäleta, kelle algatusel niisugune punkt lepingusse lisati, aga see on elementaarne.

Kuidas te end töötukassa juhina tundsite, kui nägite, et miljarditesse ulatuvate fondirahadega saavutati nulltootlus?

Ärge arvake, et me siin õnnelikud olime. Muidugi oleks oodanud vähemalt võrdlusindeksiga sarnast taset (umbes 4% - toim). Kuid kui tulemus ületanuks indeksit väga palju, oleksime pidanud boonust maksma ja hoopis seepärast kurvastanud.

Samas: ükskõik, kes teine meie vara haldaks, ja ükskõik, kui suur tootlus oleks, tasu oleks kindlasti suurem kui praegu ABN Amro puhul.

Rahandusministeeriumi all toimetava riigikassa hallatava kassareservi (8 mld kr) ja stabiliseerimisreservi (6,4 mld kr) positsioone aruannetest ei leia, kuid riigikassa juhi Ülle Mathieseni sõnul on siiski võimalik portfelli positsioonidega tutvuda, kui selleks eraldi soovi avaldada.

Esmalt mainis Mathiesen, et huvi peab siiski olema põhjendatud, kuid täpsustada ta sellist piirangut ei osanud. "Iseenesest mingeid kindlaid kriteeriume ei ole. Ligipääsu tuleb siiski lihtsalt küsida ja üldjuhul me tunneme ka huvi, miks vaadata soovitakse," jäi Mathiesen üldsõnaliseks.

Eesti Pank, kelle hallata on 35miljardine krooni kattevara, ei avalikusta sarnaselt töötukassale portfelli täpseid positsioone. "Keskpankade investeerimispositsioonide puhul on tegemist potentsiaalselt turutundliku informatsiooniga ja seda ei saa seetõttu jooksvalt avaldada," selgitas keskpanga finantsturgude osakonna juhataja Janno Luurmees.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing