Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Alfaisaste hulk Eestis kasvab

25. veebruar 2008, 12:00

Nii USAs kui ka Eestis on hakanud suurenema
nn alfaisastest juhtide osakaal.

TTÜ korraldatud juhtide uuringud näitavad, et A-tüüpi isiksuste (rahvakeeles tuntud kui tööhull, töönarkomaan või tööhoolik) osakaal Eesti juhtide hulgas on oluliselt suurenenud, tõi välja TTÜ psühholoogiaprofessor Mare Teichmann Äripäeva lisas Juhtimine.

Kui 1997. aastal oli alla kolmandik juhtidest A-tüüpi isiksused, siis 2007. aastal juba üle poolte juhtide. Eurostati (2005) andmetel töötab Eesti juht nädalas keskmiselt 46,2 tundi, s.o kuus tööpäeva nädalas. TTÜ tööstressi uuringud näitavad, et tõusnud on juhtide tööstressi ja läbipõlemise tase. Viiel kontinendil tehtud juhtide uuring osutas, et Eesti juhid on juhtimise kui oma tööga erakordselt rahul, neist enam olid tööga rahul ainult Mehhiko ja Kolumbia ettevõtete juhid.

„On tuntud tõsiasi, et igal ajastul kerkivad esile liidrid, kes vastavad just selle ajastu ootustele ja arenguvajadustele. Nii on USAs esile kerkinud juhid, keda on hakatud nimetama alfaisasteks, nimelt 75% USA tippjuhtidest on alfaisased,” kirjutab psühholoog ja lektor Mart Murdvee.

Hüvasti võimukoridorid ja tere tulemast võimudžunglisse, kus võitlevad testosteroonist üleküllastunud agressiivsed isased. Nii võib lühidalt kokku võtta Kate Ludemani ja Eddie Erlandsoni 2006. aastal ilmunud raamatu “Alfaisase sündroom” (Alpha Male Syndrome) sõnumi.

Murdvee sõnul on alfaisased juhid äärmiselt võistluslikud ja tulemusele orienteeritud – nad ei võistle mitte ainult teistega, vaid ka iseendaga ning tahavad alati ja kõiges olla parimad.

Teiseks tunnuseks on pidevalt piitsutav kärsitus – kõike on vaja teha kiiresti ja kohe praegu. Kolmandaks tunnuseks on nende arvamus, et agressiivsus, viha ja hirmutamine on teiste mõjutamiseks kasulikud – ja nad kasutavadki juhtimisel rohkem piitsa.

Agressiivne juhtimisstiil toob kaasa töötajate lahkumise ja kõigepealt lähevad tavaliselt kõige helgemad pead. Oma käitumisega põhjustab alfaisane juht töötajate lojaalsuse languse, koostöö ja meeskonnatöö hääbumise, suurema töölt puudumise, kõrgema tööstressi, läbipõlemise ja haigestumuse. Kõige selle tagajärjel langeb töö efektiivsus ja ka organisatsiooni areng on pärsitud.

Mitteemotsionaalne ja analüütiline mõtlemisviis aitab alfaisasel juhil õppida äri, tehnoloogiat ja teisi asju, kuid tal pole huvi inimeste ja tunnete vastu.
Kiire tõus ametiredelil toob kaasa selle, et alfaisane juht ei suuda omandada juhtimisoskusi ja selle peamist osa – inimestega ümberkäimist.

Ebapädeva juhtimise halvad tulemused põhjustavad frustratsiooni ja – nagu alfaisasele omane – suurema surve alluvatele. Tagajärjeks on veelgi halvemad tulemused.

Ludeman ja Erlandson leiavad oma praktikale toetudes, et alfaisasel on raske ise oma vigadest aru saada, nendele peavad osutama teised, alfaisasele juhile tähtsad inimesed. Kui alfaisane juht suudab oma käitumist kriitiliselt hinnata ja seda positiivseks muuta, saavutab ta kõige suuremad eesmärgid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. February 2008, 12:22
Otsi:

Ava täpsem otsing