Veiko Spolitis: kas Lätit ootab ees pehme või kõva maandumine?

Mariliis Pinn 25. veebruar 2008, 07:42

Riia Stradinši Ülikooli politoloog Veiko
Spolitis kirjutas Postimehes, et värske teade, et Läti saavutas
15,8-protsendilise aastainflatsiooniga Euroopa Liidu kõrgeima taseme, ei mõjunud
Läti valitsusele külma dušina.

2007. aasta möödus ühel ajal ülekuumenenud majanduskliima ja kodanikuühiskonna surve all, mille lõpptulemusena astus Aigars Kalvitise valitsus 5. detsembril tagasi. Suurem osa mullu jõulude eel kokku klopsitud Ivars Godmanise uue valitsuse liikmetest kuulus ka eelmisse. Tänu struktuursete reformide puudumisele üritab praegune valitsus kasutada 20. sajandi meetmeid 21. sajandi väljakutsetega võitlemisel.

Isegi kui viimase kahe aasta jooksul on Läti majandus kasvanud, siis seda suuresti tänu Skandinaavia pankade liberaalsele krediidipoliitikale, euroliidu rahale ja sellest tulenenud aktiivsusele kinnisvaras.

Majanduse tootlikkus on pidevalt langenud, teaduskesksed harud on peaaegu märkamatud ning mingil määral suureneva ekspordi neelavad impordi jätkuv kasv ja tugev latt. Lisaks ELi kõrgeimale inflatsioonile vaevab Lätit siiani ligi 25-protsendiline jooksevkonto puudujääk. Samuti tootlikkuse langus riigisektori aina kasvavate palkade ja välismaale lahkuva tööjõu tõttu.

Viimane ettevalmistav raport enne ELi liikmeks saamist nimetas Läti suurimateks probleemideks korruptsiooni ja riigi haldussuutmatust. Tundub, et poliitiline eliit pole 2003. aasta acquis communautaire’i (ELi kõigi õigusaktide üldnimetaja – toim) raportist õppust võtnud. Samad probleemid on siiani üleval.

Mais paistab, kas Läti majandus saab kõva või pehme maandumise osaliseks. Siis on oodata 50-protsendilist elektri- ja gaasihinna tõusu, mis peaks veelgi hoogustama teiste hindade kasvu. Ja kui ka majanduskasv aeglustub, ei kao õpetajate, politseinike ja meedikute palganõudmised.

Lokkava korruptsiooni ja bürokraatia tõttu pole Läti välisinvestoritele ihaldatuim paik, kui mitte arvestada ähmaseid Vene investeeringuid, millega kaasnevad ka lääne tavadest erinevad poliitilised nõudmised.

Godmanise ülesanne tuua Läti praegusest olukorrast välja sobiks titaanile. Sellises olukorras on tavaliselt vajalik valijaskonna toetus ebapopulaarsetele otsustele.

Praegune valitsus ei seisa silmitsi mitte ainult katastroofiliselt madala toetusega, mille peamiseks põhjustajaks on kogu 2007. aasta vältel võimu kuritarvitanud valitsus, vaid ka 21. sajand oma väljakutsetega. Pidevalt edasi lükatud reformide tõttu on suur osa lätlastest väsinud kodusest üleminekuaja miljööst ning nad lahkuvad streikimise asemel hoopis Iirimaale või Suurbritanniasse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. February 2008, 07:42
Otsi:

Ava täpsem otsing