Fotod: vaata Hansapanga uut veebimaailma

Mariliis Pinn 26. veebruar 2008, 15:46

Esimene internetipank avati 1995. aastal
Ameerikas. Täna on maailmas 1,3 miljardit internetikasutajat, kellest 32%
kasutab internetipanka. Eestis kasutab netipanka 83% interneti kasutajatest ja
Euroopa liidust keskmiselt 44%.

Hansapanga jaepanganduse juht Margus Ringi sõnul tuleb suur kasutajate hulk tänu Eestis 2001. aastal tehtud Vaata Maailma projektile, kus koolitati üle 100 000 tavalise inimese arvutit kasutama. „Maailmas on internet noorte ja kõrgema haridusega inimeste pärusmaa,“ lisas ta.

Kuigi Hansapanga juhid olid 1997. aastal veendunud, et telefonipank on tulevik, ei tapnud nad IT-meeste algatust ja lubasid neil interneti panga teha, samas uskudes, et see on nišitoode vähemustele. „Kuid Hansapanga juhid eksisid, 1998. aastaks oli 60 000 kasutajat ja edasi tõusis kasutajate arv püstloodis,“ tutvustas Rink nende veebipanga ajalugu.

Kahjuks arvasid nad 2004. aastal, et internetipank on valmis ja arendustöö lõpetati. „Nüüd me peame kõik selle tasa tegema. Kuid tol hetkel tundus, et toatäis arendajaid sügavad ennast ja tegelevad mitte millegi kasulikuga,“ põhjendas ta toonast otsust.

2006. aastal taipas Hansapank, et nende internetipank on kliendi jaoks loogikavaba ja sealt ei leita asju üles.

Ringi sõnul on uue netipanga märksõnad kõik ühes kohas, mugavus, disain ja turvalisus.

„Maailmas ei ole seni veel sellist netipanka, kus kõik oleks ühes kohas, kus saaks ühes keskkonnas nii infot otsida, kui ka tehinguid teha. Suurt rõhku on mugavusele pandud, sest seni ei leidnud klient paljut üles, oleme pööranud tähelepanu intuitiivsele kasutajaloogikale. Saime aru, et kliendi loogika erineb sellest kuidas Hanzanet on üles ehitanud,“ selgitas Rink.

Ta võrdles uut netipanka Tallinna Kaubamajaga, kus on maailmad. „Kõik lehed on integreeritud uueks hansamaailmaks,“ lisas ta.

Ka on senine karm, külm, rahulik keskkond asendunud ühtse disainiga.

„Uut netipanka arendades on väga suurt rõhku pööratud turvalisusele, samas sel on hind. Turvalisust ja mugavust kokku ei panna ei saa,“ lisas ta. Samas pani ta kasutajatele südamele, et üksi seif ei ole turvaline, kui tal on võtmed ees. „Kui klient jätab võtmed laokile ja kleebib ID-kaardile koodid peale, siis ei saa me vastutada,“ lisas ta.

Kuid see on alles algus. Plaanis on veel filtreeritavad konto väljavõtted, eelarve tegemise võimalus, kliendinõustamise broneerimissüsteem ja palju muud.

Sarnase interneti panga saavad ka Läti ja Leedu Hansapanga kasutajad.

Hansapank investeeris kolme riigi internetipanga uuendustesse Ringi sõnul umbes kaks miljonit eurot ehk 30 mln krooni.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    26. February 2008, 16:00
    Otsi:

    Ava täpsem otsing