Reinsalu: Hispaania meelitab eestlasi parema kliimaga, kuid Maroko kinnisvaraturg on kasumlikum

26. veebruar 2008, 18:36

Kinnisvaraärimees Margus Reinsalu ütles
intervjuus aripaev.ee-le, et Maroko kinnisvaraturg on 20 protsendilises
tõusus juba kaks aastat järjest ning lähema viie aasta
jooksul ei näe ta põhjust selle jahenemiseks, kuid ta leiab, et
eestlased on siiski liiga konservatiivsed ja ettevaatlikud, et sealsest
turukasvust kasu lõigata.

Mis seisus on hetkel Maroko kinnisvaraturg?
Maroko kinnisvaraturg on tõusus, see on tõusnud 20% aastas kaks aastat järjest. Lähema viie aasta jooksul ei näe, et Maroko kinnisvaraturg võiks jaheneda. Trendid, majandusnäitajad jne näitavad, et seal on niipalju kasvuruumi. Inimesed ikka lähevad sinna kuhu investeerida, kus kliima on soe. Mujal maailmas on inimesed harjunud sääste investeerima ka mujale kui pensionifondidesse ja aktsiatesse. Ka kinnisvarasse. Kinnisvara vaadatakse sinna, kus kliima oleks hea, projekt sobiv ning hind sobilik. Nii, et saaks ise seda kasutada, välja rentida või müüa vajadusel. Kui börsid on ebakindlad, siis otsitakse pigem sobilik kinnisvara investeerimiseks.

Kui palju eestlasi on endale ostnud elamispinna Marokos, Hispaanias?
Maroko kuurortprojektis elab 3-4 Eesti peret. Ma ei usu, et Marokos kinnisvara ostmine on kasvav trend eestlaste hulgas, kuna eestlased on siiski konservatiivsed ja ettevaatlikud. Meie põhiturg on britid ja iirlased ning muu Euroopa. Eestlaseid huvitab rohkem Hispaania kui Maroko. Eesti ja Lõuna-Hispaania hinnavahe on kahekordne või natuke vähem. Hispaaniasse ostetakse kinnisvara elustiili pärast, Marokos saab osta nii elustiili ning on ka võimalik investeeringu kasvu pealt tulu saada. Hispaanias on see võimalus väiksem, on ikka Hispaanias ka võimalik teenida. Hispaanias on kliima ka natuke parem. Põhja Marokos on aastane keskmine temperatuur 3 kraadi kõrgem kui Lõuna Hispaanias.

Millised on teie tulevikuprojektid?
Vara öelda, täna on piisavalt tegemist kahe suurprojektiga Marokos ja Brasiilias. See aasta ei võta kindlasti midagi uut ette. Mis järgmine aasta saab seda näitab aeg. Brasiilia projektil on master plaan enam-vähem valmis. Käivad ökoloogilised uuringud, litsentside tegemised, ehituslubade ajamine, see projekt on niivõrd suur. Osa litsentse on käes ning selle aasta lõpuks peaks olema kõik olemas. Arvan, et hakkame ehitama järgmine aasta, see võtab aega kokku 5-7 aastat.

Kui palju olete teeninud varasematest projektidest?
Teenistusest on veel vara rääkida, paari aasta pärast võib. Esialgu tuleb raha sisse panna mitte välja võtta.

Kui palju te ise viibite oma kinnisvara objektidel?
Palju ei viibi, meil on Brasiilias olemas väga tubli peadirektor, kes neid asju ajab. Ta on hollandlane ning elanud Brasiilias juba 7 aastat ja seal juba mõndagi korda saatnud.

Kas teie pere elab Eestis või mujal?
Pool peret elab Eestis, pool Hispaanias.

Kas olete kinnisvaraäris Marokos kokku puutunud petiste ja spekulantidega. Kuidas saab kontrollida firmade usaldusväärsust?
Ei oska öelda, ju tuleb taustuuringut teha ja kontrollida. Meie müüme kõik oma projektid läbi kinnisvara agentuuride, me otse kliendiga ei suhtle ja neile ei müü.

Pälvisite Maroko parima kinnisvara arendaja auhinna, kas see on toonud juurde uusi projekte ja pakkumisi?
Projekte pakutakse iga nädal, kuid me ei võta praegu uusi asju ette. Kui kaks meie põhiprojekti on teatud staadiumis, siis võib vaadata.

Millised kuulsused on ostnud teie firmalt kinnisvara?
Marokos müüsime kogu Inglismaa jalgpallikoondisele ja nende sõpradele 240 villat. Mõned lauljad vist on nende jalgpalluritega kaasas, nimesid ei mäleta. Kuid tean, et Robbie Williams on Brasiilias mõne krundi vastu huvi tundnud. Brasiilias on kinnisvara vastu huvi tundnud ka mõni golfimängija.

Milline on äriinimeste mentaliteet Marokos?
Eks ta ikka erineb. Kultuurilistest erinevustest tuleb aru saada. Tuleb tee leida kuidas nendega suhelda. Liiga palju ei saa nendega kaasa minna, siis takerdud ja kui ei lähe kaasa, siis samuti. Bürokraatia on Hispaanias hullem kui Marokos. Nad räägivad palju teevad vähe. Eestis ollakse harjunud, et lepid kokku ja asi toimib, seal nad eeldavad, et sa suhtled koguaeg ja kinnitad üle.

Kui kiiresti valmivad kinnisvara projektid Marokos ja Brasiilias, kas sealne ehitus on kvaliteetne?
Tööd jagub. Kvaliteediga on nii, et projektijuhid on Euroopast, kes kvaliteeti jälgivad ja ehitusfirmadega suhtlevad, valivad ehitusfirma ja pakkumisi võtavad. Töö detailidega toob tulemuse. Ehitusel peab olema samuti järelkontroll, professionaalid peavad silma peal hoidma.

Kas Eesti kinnisvaraturul on põnevamad ajad möödas?
Ega ma väga palju Eesti kinnisvaraturust ei tea. Detaile ma ei tea, aga üldiselt tean, et buumi aeg on möödas ning nüüd on korrastumise aeg, ma ei nimetaks seda kriisiks. Kaua ta kestab, seda ei tea.

Kas kinnisvaraäri Eestis tasub veel ajada?
Me pole midagi uut ette võtnud, hoiame olemasolevaid asju ning koomale pole tõmmanud, on mis on. Ka pole kapasiteeti, et uusi asju ette võtta. Äritegevuste jätkamine Eestis sõltub üldisest majanduslikust kinnisvaraturu olukorrast.

Investeerite palju kinnisvarasse, kas ei ole olnud mõttes, et võiks investeerida ka muudesse valdkondadesse nagu näiteks IT, kaubandus, tööstus..?
Eelistan investeerida alasse mida tunnen, ma pole passiivne investor.

Mis keeles Maroko ärimeestega räägite? Kui palju annaks ärile juurde araabia keele oskus?
Kindlasti annaks juurde, kuid ta ei mõjuta. Marokos on kaks ametlikku keelt: prantsuse ja araabia keel. Üldjuhul kõik vähegi positsioonil olevad inimesed räägivad inglise keelt. Kui toimub ametlik kohtumine, siis räägitakse prantsuse keelt, meie projektijuhid ja managerid räägivad prantsuse keelt ja nemad ka tõlgivad. Erakohtumistel aga räägitakse inglise keelt.

Millised on teie esimesed ülesanded Maroko aukonsulina?
Ülesandeid pole keegi andnud, olen ise teinud programmi selle kohta ja saatnud selle Maroko ametiasutusele, mida ma näen, et võiks kahe riigi vahel arendada. Näen enda rolli selles, et tutvustada eestlastele ja Eestile Maroko riiki. Maroko kuninga programmis, milles me osaleme, on uuel kuningal selge suund ja prioriteet turismi arendamine Marokos. Ja läbi selle programmi püüan tuua ka Marokot Eestisse. Näiteks tänu meie tegevusele läbi Touresti messi vahendas Maroko turismiameti esindaja Skandinaavias kontakte 12 firmaga. Turism ja kinnisvara on põhilised valdkonnad, mida tahaks arendada. Otsin võimalusi, et keegi võiks Eestis avada Maroko restoran-lounge.

Käisin just Marokos Essaouira linnas, väga meeldiva mulje jättis. Teie vist arendate kinnisvara rohkem põhjas. Mis te Essaouira tulevikust arvate?
Olen Essaouirast kuulnud, kuid pole kunagi käinud. Kuninga programmi raames on plaan ehitada kuus megaresorti üks on põhja Marokos, kus ka meie oleme ning viis neist on Atlandi ookeani ääres ja üks neist ongi Essaouiras. Me eelistaks Vahemere äärset piirkonda, kuna see on Euroopale lähemal ja seal on kliima stabiilsem. Essaouiras on kliima palju ebastabiilsem ja sellest stabiilsem kliima jääb allapoole lõunasse ning see on Euroopast jällegi liiga kaugel. Seetõttu pole me läinud sinna isegi mitte vaatama. Markos on selgelt Atlandi rannik rohkem arenenud kui Vahemere rannik.

Kas oleks praegusel ajal Marokos ka kinnisvaraga tegelemine tasuv väiksemal ettevõtjal? Pean silmas seda, et kui valitsuse tasemel tuttavaid pole.
Oleme aru saanud, et täna on seal nii, et kui tahad teha suuri projekte teha, siis on kasulik kuninga programmi vihmavarju all olla. Kui oled sealt suurte projektidega väljas, siis on suured raskused litsentside ja muude asjadega, kuna ametnikud tahavad, et see programm läheks enne käiku. Või on nii, et saad tegeleda väikeste projektidega nagu 20 maja või 20 korterit, nendega pole probleemi. Väikesed asjad ei konkureeri kuninga programmiga.
Sellega liitumine nõuab teadmisi, sidemeid, oskusi. Marokos tegutsevad suured rahvusvahelised arendaja, sõltub kuidas nendega kokkuleppele saada, kas oled kasulik ja vajalik.

Kui suur on Marokos elamispinna ruutmeetri ehitusmaksumus, ilma krundita?
400-500 kuni 600 eurot ruutmeetrile, sõltub kvaliteedist ja asukohast.

Milline on Maroko turul keskmine yield kaubanduspindadele?
Kaubanduspinnad pole meie valdkond. Tegeleme korterite, elumajade ja villadega.

Kas määrite ise ka käsi näiteks kuskil ehitustel koha peal käies?
Pastakaga kindlasti.

Mis on Teie arust puudu Marokost? Et, kui te ei tegeleks kinnisvaraga Marokos, siis millega?
Inimene peaks ikka sellega tegelema, mida ta oskab ja millest ta aru saab. Kui keegi saab millestki muust aru kui kinnisvarast ja see on kellelegi teisele kasulik, siis ta võib igas valdkonnas kaasa lüüa. Kuid Marokos eeldab äri suhteid ja sidemeid.

Millised piirkonnad Araabias on kõige algsemas, ent samas välisinvestoritele suhteliselt turvalises (asjaajamises) arengufaasis?
Mulle tundub, et Liibüa on järgmine huvitav koht. Ta on muutnud oma suhteid muu maailmaga ja Ameerikaga ollakse eriti head sõbrad. Seda on muide öelnud ka Bill Gates.

Palun öelge, milline on Teie kraad vabamüürlaste loozhis ja kuidas on vabamüürlaseks olemine tulnud kasuks Teie äridele!
Olen jah vabamüürlaste loozhi liige, kuid olen lihtliige mitte aktiivne liige. Kuna ma Eestis väga palju ei käi pole mul võimalik kohtumistel käia ja ametit seal pidada. Kuna see on siiski pigem vaimne organisatsioon kui organisatsioon majandussidemete loomiseks, siis minu äri ta ühelgi moel ei mõjuta.

Kuidas on talvel Pirita vahel Lamborghiniga ringi sõita? Kas libe pole?
Palusin pojal eelmine nädal auto välja võtta ja vajalikud tiirud ära teha, polnud häda midagi.

Kuna olete suur autosõber, kas ei ole olnud mõttes Eestisse ringrada teha? Ei saa küll kasumit aga nimi ajalukku oleks garanteeritud :)
Ei, sellist mõtet pole olnud.

Kas teil Eestis on ka veel mingi äri või olete kogu oma siinse vara juba realiseerinud?
Meil on büroohoonete kompleks Katusepapi tänaval ja meil on 30-40 hektarit maid Muugal. Samuti veepuhastusprotsess, pool Maardu linna heitveest puhastame täna meie.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. February 2008, 15:03
Otsi:

Ava täpsem otsing