Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti Posti uus liin hoiab kokku viiendiku pakisorteerimise ajast
Eesti Posti transpordidivisjoni juht Aivar Võimre räägib, et enne uue pakisorteerimisliini tulekut toimus saadetiste sorteerimine käsitsi. Kuna käsitsi sorteerimine vajab märksa suuremat sorteerijate arvu ja pinda, oli mahtude tõustes tõsiseid probleeme saadetiste õigeaegse sorteerimise ja kättetoimetamisega.
Sorteerimisprotsessiga olid seotud ka kullerid, kes pidid enne ringile väljumist saadetised ringidele jagama, mistõttu väljumine jaotusringidele viibis.
Nii hakkaski ettevõte otsima võimalust pakisorteerimise automatiseerimiseks. "Käisime vaatamas paljude tootjate liine, võrdlesime nende tehnilisi lahendusi ning hindu," jutustab Võimre.
Seejärel korraldati rahvusvaheline hange ning juhatus kiitis heaks 55aastase kogemusega Hollandi firma Vanderlande Industriesi pakisorteerimisliini, millel oli mõne konkurendi tootega isegi kuni kahekordne hinnavahe. Tänu eelleppe sõlmimisele, mis lubas firmal alustada liini ehitamisega enne põhileppe sõlmimist, edenes projekti täitmine jõudsalt ning juba pool aastat pärast lepingu sõlmimist kirjutati 2006. aasta 16. novembri öösel alla üleandmis- ja vastuvõtuaktile.
Pakisorteerimisliini hankel oli mitu eesmärki. Esiteks tsentraliseerida saadetiste sorteerimine Tallinna postikeskusesse. Teiseks muuta senist tööprotsessi, asendades aja- ja ressursimahuka saadetiste käsitsisorteerimise kaalumise, mõõtmise ning sisestamise mehhaniseeritud ja automatiseeritud sorteerimisprotsessiga.
Samuti oli plaanis vähendada saadetiste sorteerimiseks vajaliku personali arvu. Kusjuures koondama ei pidanud Eesti Post kedagi. Võimre sõnul juhtus just tol hetkel olema suur personalivoolavus ning kõik lahenes valutult.
Projekti tulemusena sorteeritakse põhiosa Eesti Posti pakiposti mahust Tallinna sorteerimiskeskuses, sest mitmeastmelised sorteerimiskavad võimaldavad saadetisi sorteerida automaatselt sihtnumbrite või aadresside alusel nii regioonide, postkontorite kui ka kullerite tööpiirkondade lõikes.
Saadetiste käsitsisorteerimine on asendatud 90 protsendi ulatuses masinsorteerimisega ja projekti tulemusena alanesid kulutused saadetiste sorteerimisega seotud personali osas 46 protsenti.
"Ajaline võit on enam kui 20 protsenti pakisorteerimise tööajast ning kullerite ringile väljumine algab tund aega varem, kuna kullerid ei pea enam osalema sorteerimisprotsessis," ütleb Võimre.
Baltimaade võimsaim pakisorteerimisliin suudab praegu sorteerida kuni 3800 pakki tunnis ning vajadusel saab seda kerge vaevaga suurendada 8000 pakini tunnis.
Saadetiste sorteerimine toimub saadetisel oleva vöötkoodi alusel automaatselt, lisaks kaalub ja mõõdab sorteerimisliin kõik pakid. Minimaalne saadetise mõõt saab olla 200×100×20 mm ja kaal 200 grammi ning maksimaalne pakk võib olla 1200×700×700 mm kaaluga 50 kilogrammi. Kõikide saadetiste läbivalgustamist liinil ei toimu, kuna tegemist on Eesti-siseste pakkidega, aga kontrolli pisteliselt siiski teostatakse, lisaks käivad sorteerimiskeskust regulaarselt külastamas narkokoerad.
Kliendi jaoks on muutunud postiteenus kiiremaks, kuna suurklientidega on Eesti Postil ühine andmebaas, lisaks teeb masin aadresside tuvastamisel kindlasti vähem vigu. Samuti saavad pakid uuel liinil oluliselt vähem loksutada.
Projekti kogumaksumuseks kujunes 18,5 miljonit krooni, millest liin ise maksis 15,5 miljonit. "Tegime koostöös finantsosakonnaga tasuvuseks mitu stsenaariumi, millest projekti kirjutasime riskide maandamiseks sisse kõige mustema. Ehk siis kaheksa aastat," möönab Võimre.
Tegelikult on seadme elueaks märgitud 15 aastat. "Tõenäoliselt on selle aja peale välja töötatud ka mingid uuemad tehnoloogiad, võib-olla tehakse uued masinad vähem energiat kulutavad või on kiibitehnoloogia jõudnud palju areneda," lisab Võimre.
Liin on seni töötanud probleemideta, lisaks käivad kaheaastase garantii jooksul seda üle vaatamas ka tehase esindajad.
Kuna paigaldamise juures olid ka neli Eesti Posti tehnikut, kes õppisid selgeks liini töö alates konstruktsioonidest kuni tehnoloogiani, annab see ettevõttele võimaluse hooldustööd ise teha. "Et riske maandada, on meil olemas soovituslik varuosade pakett, mida oskame vajadusel ise välja vahetada, ning muidugi on liin ka kindlustatud," selgitab Aivar Võimre.
Logistikadivisjoni juhi Ansi Arumeele sõnul tahab Eesti Post arendada uusi teenuseid, et tugevdada seeläbi oma liidripositsiooni Eesti kullerteenuste turul. Seetõttu lisatakse senisele kauba kättetoimetamise osale hoiustamise teenus.
"Seda teenust on meilt palju küsitud ning see aitaks teise valdkonna ettevõtetel võib-olla segasena tunduvast logistikast eemal olla," ütleb Arumeel.
Praegu on Eesti Postil kolm klienti, kellele laoteenust juba osutatakse. Uus teenus on plaanis käima saada selle aasta jooksul, praegu töötatakse välja vastavat tarkvara. Samas on pinnad laoteenuse osutamiseks juba olemas ja seda nii Tallinnas kui ka Tartus.
"Meil on suurim katvus üle Eesti, viime kõigile era- ja äriklientidele kauba sõna otseses mõttes kätte," räägib Arumeel, kes näeb ettevõtte uute klientidena eelkõige postimüügifirmasid ja internetikaubamaju, kel pole endal võimalust või tahtmist laopinda rentida. "Ja meil on kavas muutuda veelgi paindlikumaks - kuna on ju teada, et erakliendile ei saa pakki kätte anda näiteks tööajal, saame meie seda teha kas õhtul või nädalavahetusel," lisab ta.
Peale selle saab Eesti Post sõlmida postimüügifirma asemel näiteks klientidega laenu-, liitumis- või järelmaksuleppeid, võtta vastu sularaha ja kaardimakseid.
Oleme Eesti Posti kliendid aastast 1998. Uut pakisorteerimisliini olen ka oma silmaga vaatamas käinud, aga väljastpoolt maja on väga keeruline hinnata, kui palju sellest uuest vinge välimusega masinast just abi on.
Ma ei oska öelda, kas Eesti Posti teenindus just kiiremaks on läinud, kuid põhiline, et neil oleksid süsteemid kvaliteetseks tööks olemas ja need toimiksid ka teistele nähtamatult.
Autor: Gerli Pedak