Logistiku teadmistest sõltub firma käekäik

Tüüpilise Eesti tootmisettevõtte kasumiaruandest võetud andmed näitavad, et tarneahelaga mitteseotud tegevustel on ettevõtte sooritusele marginaalne tähendus. Vaid 2% on ettevõtte netokäibes tarneahelaga mitteseotud kulusid.

Konkurentsitingimustes, kus müügihindade tõstmine on küsitav, sõltuvad ettevõtte kasum ning varade tootlus peamiselt tarneahela efektiivsusest: ost, logistika, tootmine. Tootmisettevõtte käibes on suurim osakaal sisseostetud materjali maksumusel. Tulemuste tugevust mõjutab omakorda tarneahelat juhtivate inimeste erialaste teadmiste ja tehniliste oskuste kvaliteet.

Tarneahelas peitub ettevõtte väärtuse tõus. Teine kasutatumaid analüüsimeetodeid põhineb DuPonti mudelil, kus on omavahel seostatud kasumiaruande ja bilansi andmed. Tulemus väljendub ettevõtte väärtuses, mille mõõtmise olulisim suhtarv on koguvara tootlus (ROA). Tehes Excelisse DuPonti mudeli ja sisestades sinna ettevõtte viimase majandusaasta aruande andmed, saab teostada erinevaid simulatsioone. Analüüs annab selge ülevaate nendest valdkondadest, mille mõju firma väärtusele on suurim. Seekaudu mõistsid näiteks USA juhtivad investeerimispangad tarneahelate tähendust ettevõtete väärtuse kujunemisel. Nende jaoks on eelistatud ülevõtmisobjektideks tugeva kliendibaasi ning infrastruktuuri, ent alajuhitud tarneahelatega ettevõtted, mille väärtust on võimalik moodsate logistika- ja ostujuhtimisalaste teadmiste rakendamisel kiiresti mitmekordistada. See eeldab kompetentseid tarneahela juhte, kelle värbamisele ja arendamisele pööratakse Wall Streetil iga aastaga üha suuremat tähelepanu.

Möödunud kevadel kõrgkoolide viimaste kursuste logistikatudengite seas tehtud uuringu tulemustel vastab logistikaalase kõrghariduse omandanute ettevalmistus keskmiselt 55% ulatuses Eesti ettevõtete nõudmistele.

See tähendab, et inseneridena ülikooli lõpetanud vajavad erialasele tööle siirdumisel kohest täienduskoolitust. See pole vaid Eestile iseloomulikuks jooneks. Täpselt samasugune on ka arenenud tööstusriikide ning Aasia tiigrite praktika. Akadeemiline kõrgharidus on vundamendiks, millele rajatakse rakenduslikud kompetentsid. Personali praktiliste oskuste kvaliteet sõltub eelkõige kogemustest ja täienduskoolituste kvaliteedist.

Autor: Illimar Paul