Tartu pidurdab liigset autostumist

Linnatranspordi arenguid kavandades on ühelt poolt Tartu eesmärk pidurdada liigset autostumist, luues linlastele mugavamaid võimalusi muudeks liiklemisviisideks, teisalt tuleb leevendada olemasolevaid liikluspingeid.

Tartu liikluskorralduse peamised valupunktid on linnast läbi kulgev jõgi ja raudtee. Sõidukite kontsentratsioon on tipptundidel suurim sildadel ja raudtee ülesõidukohtadel.

Mida rohkem sildu ühendab kaht linnapoolt, seda rohkem on võimalusi liikluspingeid leevendada. Seda kinnitavad liiklusuuringud. Kesklinnas asuva Võidu silla koormust aitab hajutada käesoleva aasta lõpul valmiv Vabaduse sild.

Sõpruse sild ühendab Tartu suurima elurajooni - 30 000 elanikuga Annelinna - jõe teise kaldaga. Selle koormuse vähendamiseks näeb linna arengukava ette Ringtee ja Ropka silla ehitamise. Need ühendaksid linna magala kiirelt areneva ja rohkelt töökohti pakkuva Ropka tööstusrajooniga.

Esimeses järjekorras kavandatav Ringtee sild parandab liiklemisvõimalusi eri linnaosade vahel, suunates samas ka transiidi linnast välja. Sild hakkab ühendama kahte riigimaanteed, viies nii kokku Tartu idapoolse ringtee.

Ringtee sild on üks osa kogu linna idapoolse ümbersõidu väljaehitamisest, mille projekt on linnal koos lähivaldadega käsil.

Linna on kavas ehitada eritasandilisi ristmikke. Üks neist tuleb linna peamisele tuiksoonele, Riia tänavale, selle ristumisel Vaksali tänavaga. See suurendab oluliselt selle peamagistraali läbilaskevõimet.

Raudtee Tehnilise Järelevalve Ametiga koostöös on kavas viia kahetasandiliseks kaks raudteeülesõitu. Aardla, Betooni ja Näituse ülesõidud on projekteerimisel ning varsti valitakse, kas eritasandiliseks läheb peale Näituse ülesõidu veel Aardla või Betooni ülesõit.

Autode juurdekasvu pidurdamiseks tuleb linlastele pakkuda alternatiivseid liikumisvõimalusi. Mugav ja soodne ühistransport, läbimõeldud jalgrattateede võrgustik ja korras kõnniteed on need, mis innustavad inimesi oma harjumusi muutma. Kindlustunde, et tartlased on altid jalgsi käima ja rattaga sõitma, andis arengukava jaoks tehtud transpordiuuring, mis näitas linnaelanike põhilised liikumisviisid ja -suunad.

Ilmnes, et üle kolmandiku tartlastest läheb tööle jalgsi, ühistransporti kasutab pisut üle neljandiku linlastest ja jalgrattaga teeb suviti oma igapäevasõidud iga kümnes tartlane.

Linna suurus ja kompaktsus võimaldab Tartul areneda suurepäraseks jalgrattalinnaks. Koostöös rattahuvilistega valmis aasta tagasi jalgrattaliikluse arenguskeem, kus linna hõlmav jalgrattateede võrgustik ühendab omavahel kõik linnaosad.

Arenguskeem paneb paika teede ehitamise prioriteedid kolmes etapis. Esimese etapi elluviimine läheb maksma hinnanguliselt 90 miljonit krooni ja sellega võiks linn hakkama saada 2011. aastaks.

Lähiajal plaanib linn koos ühistutega hakata korterelamute piirkondadesse ehitama spetsiaalseid jalgrattahoidlaid, kus inimestel oleks oma sõiduriistu mugav ja turvaline hoida. Jalgrattaliikluse arendamiseks on kavas leida finantseeringuid Euroopa fondidest.

Üks linnavalitsuse prioriteete on viimastel aastatel olnud Tartu Lennujaamast rahvusvaheliste regulaarlennuliinide avamine, mille perspektiivikust tõestas Soome spetsialistide tehtud tasuvusuuring.

Tartu Lennujaam kavandab hiljemalt 2009. aastal rahvusvaheliste liinide avamist, esimeste sihtkohtadena on nimetatud Stockholmi, Helsingit ja Riiat.

Autor: Margus Hanson