Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kroonilaenu intress kihutab riskide turjal kõrgustesse

Põhjustena tõid Hanspanga ja Sampo juhid välja riskide suurenemise, seeläbi krooni kallima hinna ja klientide huvipuuduse.

"Oleme nüüdseks näinud, et kui anda pikaajaliselt krooni välja, siis kujuneb intress märkimisväärselt kallimaks kui euro puhul. Kliendid võtavad pigem valuutariski ja laenavad euros," sõnas Hansapanga Grupi juht Erkki Raasuke. Ta lisas, et kroonis pikaajaliseks laenamiseks ei jätkuks ka finantseerimisallikaid. Tema sõnul pole majandusolukorda vaadates kavas kroonilaene uuesti andma hakata.

"Krooniturg ei ole efektiivne, selles on palju emotsiooni ja ka vaade kroonile on lühiajaline," põhjendas Sampo Panga juht Aivar Rehe eraisikute kroonilaenudest loobumist. Rehe oli kriitiline pangasiseste krooni baasintresside suhtes, sest nende tõstmine pole läbipaistev. "Pangasiseste baashindade muutmine võib olla väga tihe, samas Euribor vaadatakse üle iga kuue kuu tagant," rääkis ta.

Raasukese sõnul olnuks pikaajalise kroonilaenu võtjatel raske ette näha, kas nad osutuvad turul võitjaks või kaotajaks. "Kui näiteks kroon devalveeritakse, on kroonilaenu võtjad igati või sees, aga rohkem ma sel teemal spekuleerida ei soovi," märkis ta.

5500 inimest ehk pool kõigist Nordea Panga kodulaenuklientidest on võtnud ujuva intressiga kroonilaenu ja seisavad nüüd silmitsi järsu intressitõusuga. Mullu suveni püsis Nordeas krooni baasintress euro omast madalamal või võrdsel tasemel, kuid spurtis seejärel kõrgustesse.

"Baasintressid eristati valuutapõhiselt taas eelmise aasta suvel. Intresside muutmise otsused on tehtud vastavalt majanduse olukorrale," jäi Nordea Panga jaepanganduse juht Olavi Pekkonen üldsõnaliseks. Viimati tõusis Nordea klientidele krooni baasintress tänavu jaanuaris 0,5 protsendipunkti, euro baasintress aga viimati mullu juulis ja sedagi vaid 0,25 protsendipunkti võrra, teatas pank.

"Krooni intressimäärade tõusu üks põhjus on muutunud olukord rahvusvahelistel finantsturgudel, mis on kergitanud kapitali hinda kõrgema riskiga piirkondades," nentis SEB Eesti Ühispanga äriarenduse juht Triin Messimas. Ta lisas, et krooniintresside tase jääb lähiajal kõrgemaks kui eurointresside tase.

Kaks aastat tagasi Nordeast kroonides kodulaenu võtnud OÜ Laptopid omanik Virgo Rikk sai eile hommikul pangast kirja, mis teatas järjekordsest intressitõusust.

"Nüüd on vahe Euriboriga juba 1,25 protsenti. Kavatsen uurida, kas saan laenu eurodesse ümber tõsta," nentis Rikk. Kui ta laenu võttis, oli krooni intress euro omast soodsam.

Rikk meenutas, et igakuine laenumakse oli tal paar aastat tagasi 12 000 krooni kandis, nüüd tuleb iga kuu välja käia juba umbes 16 000 krooni.

"Pärast täna hommikul saadud teadet lisandub veel vähemalt 1000 krooni igakuisele maksele, kuna alguses on intresside osa tagasimaksetes väga suur," märkis Rikk eile.

Pärast eilset halba intressiüllatust oli mees valmis mistahes lepingutasu eest eurolaenule üle minema, kui see liiga suurt bürokraatiat kaasa ei too.

Eesti krooni intressid jäävad lähiaastail sõltuma intresside arengust euroalal.

Vastab Eesti Panga rahapoliitika osakonna juht Ülo Kaasik.

Millest on tingitud praegune olukord, kus pankade kroonilaenu baasintress on Euriborist ühe protsendipunkti või enamgi kallim?

Viimastel kuudel on oluliselt tõusnud nõudlus Eesti kroonis väljastatavate laenude järele, mis on peamiselt tulenenud välisinvestorite soovist maandada Eesti kroonis olevate varadega seonduvaid arvatavaid riske.

Kui mõistlik on praegu ujuva intressiga kroonilaenu võtmine?

Ujuva intressiga laenu võtmisel peab intressimäära muutumise mõju oma maksevõimele arvesse võtma juba laenu taotledes. Mida pikem on periood, seda tõenäolisem on, et intressimäärad laenuperioodi jooksul muutuvad. Kui laenu taotledes selgub, et intressi tõustes ei suudeta kohustusi täita, siis on otstarbekas intressimäär fikseerida või laenamisest loobuda.

Kroonilaenude pakkumise või mittepakkumise otsus tuleb ilmselt Skandinaaviast. Kui kroonilaenu eraisikutele ei pakuta, peitub põhjus mingitpidi krooni olukorras ja riskides panga poolt vaadatuna.

Nordea Pangas kujunevad baasintressid maja sees ja nemad on asunud pressima kõiki, kes kroonis laenu on võtnud. Kindlasti peaksid kroonides kodulaenu võtnud oma tingimused ja intressid üle vaatama, kulutused on kasvanud.

Krooniintresside tõus on minu jaoks positiivne, see võimaldab raha palju kõrgema intressiga deposiiti panna. Mina julgen praegu krooni kindlasti hoida ning olen aidanud ka klientidel seda teha.

Närvilisus krooni suhtes tekkis eelmise aasta lõpus, kuna välisinvestorid hakkasid krooniriske maandama, ma olen meelsasti valmis neile vastaspooleks olema.