Laske Aatomik kapist välja!

Aastate kaupa räägiti meile, et põlevkivi põletamine on mitte üksnes kõige iseseisvam, vaid ka tululikum viis elektrit saada. Kõik keskkonnasõbralikumad tehnoloogiad olla mõttetult kallid. Nüüd selgus, et seegi lõuna pole tasuta: ELi uue kliimapaketi jõustudes jääb meile vähe põlevkivielektrist kallimaid võimalusi.

Majandusminister Juhan Parts kinnitab, et Eesti strateegiline huvi on elektrit toota, mitte importida. Sel juhul on meil üsna vähe valikuid. Tuuleenergiast ei pruugi meil küll puudust olla, kuid sellest üksi ei piisa. Koostootmisjaamad ja biogaasitootmine on head alternatiivid, kuid nende arendamine mahus, mis asendaks ühel hetkel põlevkivijaamade võimsuse, nõuab riiklikku arendusprogrammi. Mida siis teha?

Aina sagedamini räägitakse tuumajaamadest. Kord tahab Eesti Energia osaleda mõnes salastatud tasuvusuuringuga projektis, kord korraldatakse poliitikutele klassiekskursioone naabrite jaamadesse. Paraku koostatakse Eesti tuumaenergeetika kavu seni kui kapis: aeg-ajalt paotub uks ja keegi piilub välja, lastes kappi pisut värsket õhku, ent kohe tõmmatakse uks taas kõvasti kinni. Seisukohad on paigas, allkirjad antakse kommentaarideta.

Poliitikute huvipuudus avaliku arutelu vastu on rabav. Mullu augustis lõppes riigikogu erakorraline istungi energeetikaküsimuste arutamiseks enne, kui oluliste teemadeni jõutigi. Oktoobris loobuti Ignalinas osalemise rahvahääletusele panekust. Jah, muidugi võib ütelda, et rahvahääletus tähendaks populismi võidutsemist. Aga parlamendidki pole sellele immuunsed.

Leedu uue tuumajaama ehitus kipub venima. Tagavaraväljapääsuna on Leedus tekkinud plaan nõutada Euroopa Liidult luba Ignalina vana reaktorit edaspidigi kasutada.

Ungari Paksi tuumajaama eluiga lõpeb 2012, ent asendust pole kuskilt võtta. Nii otsustas Ungari parlament mullu oktoobris pikendada seda veel 20 aastat. Kas meil on põhjust uskuda, et Eesti parlament mõistab: füüsikalised protsessid ei allu hääletusele, tuumajaama ei saa seadusega ohutuks kuulutada?

Populismi juured on infopuuduses. Seepärast leiab Äripäev, et meil tuleb lõpetada raha matmine põlevkivijaamadesse ning alustada avalikku arutelu tuumaenergeetika asjus. Tuumatehnoloogias ei saa otsustada kähku midagi ära teha ning probleeme hiljem jooksvalt lahendada.

Kui poliitikud suudavad avalikult vastata küsimustele kulude, jäätmete ja Eesti tehnoloogilise kompetentsuse teemal, alles siis võime uskuda, et nad on ka ise otsuste tegemiseks piisavalt kompetentsed.

Autor: ÄP