Neljapäev 29. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Programmeerijatele valvekoer

Enn Heinsoo 28. veebruar 2008, 00:00

Üsnagi uudset tarkvaraarendusprojekti automatiseeritud raportite teenust EyeQ pakub Eestis alustav firma SourceKibitzer OÜ.

Firma üks omanik Mark Kofman rääkis, et teenus on suunatud kõikidele firmadele, kelle äri vajab tarkvara loomist. Ükskõik kas firma ostab programmeerimise teenuseid sisse või omab majasisest programmeerijate meeskonda.

EyeQ teenus genereerib programmeerijate tööd, analüüsides raporteid, ning tarkvara tellija saab kindlate algoritmide järgi genereeritud statistika töö kulust.

Programmeerijate tehtud töö asub üldjuhul hoidlates (repository), mille jaoks on vaja anda SourceKibitzeri rakendusele lugemisõigustega konto. Seejärel analüüsib SourceKibitzer kõiki tehtud muudatusi ja tarkvaraarenduse tellinud klient saab pdf-formaadis raporti.

Kofmani sõnul ei pea programmeerija midagi uut õppima või oma töörutiini muutma. Pigem on nende jaoks oluline tõik, et nende tööl hoitakse silma peal. Kuid Kofman lisas, et see võib isegi aidata tarkvaraarendajal ennast müüa - ausus on hea turundusargument.

"Hinnaprintsiip on teenusel lihtne: ühe programmeerija kuupikkune jälgimine maksab sama palju kui selle programmeerija tunnihind," selgitas Kofman.

Netikulleri arengu korraldaja Ilmar Mihkelsoo avaldas teenuse suhtes skeptilist seisukohta. Kuigi nad teenust kasutanud ei ole, arvab ta, et miski ei suuda asendada inimlikku suhtlust.

Netikuller tellib tema sõnul aastas ligikaudu 100 kuni 150 tundi programmeerimist majast väljast. "Sellist vahendit läheks vaja ettevõttel, kes ei telli teenust ühest ettevõttest, vaid on leidnud projektijuhi, kes tellimustöödega tegeleb. Tema abistamiseks oleks see kasulik. Samuti tasub arvesse võtta juhtumeid, kus programmeerimine on outsource'itud ka riigist välja," rääkis ta.

Eestis on tema arvates kasulikkus sõltuv töö mahust ja sellest, kuivõrd on tegemist standardse või uue lahendusloogikaga toote tellimisega. Samuti lisas Mihkelsoo, et neil on tekkinud probleemid leidnud mõistliku lahenduse läbirääkimiste teel.

Hansapanga tarkvaraarenduse osakonna juhataja Aho Augasmägi ei hinda selles vahendis niivõrd järelevalve funktsiooni, kuivõrd võimalust jälgida, et ühe inimese tehtud poleks liiga palju kriitilist funktsionaalsust. Augasmägi selgitas lisaks, et kui järelevale aspektist lähtuda, siis kasu on SourceKibitzerist nii juhtkonnale kui ka arenduse tellijale.

Projektijuhi puhul sõltub kasutus aga sellest, milline on projektijuhi roll organisatsioonis. "Mina ise olen arvamusel, et projektijuht ei tohiks oma infot korjata matemaatilistest mudelitest lähtuvalt," rõhutas ta.

Samas nentis Augasmägi, et turvariski võib selle lahenduse puhul hinnata küllaltki suureks. "Praegu näeb see installatsiooni protsess välja selline, et selle teevad nemad. Tegemist pole karbitootega, me ei saa seda ise installida," selgitas Augasmägi.

Tulevikus soovitakse Kofmani sõnul tarkvarale lisada mõõdikuid ning suurendada ühilduvust erinevate arendusvahenditega.

SourceKibitzeril on mõtet siis, kui tellida programmeerimine väljast ja tahta teada, millega arendajad päriselt tegelevad.

Praegu kasutan tarkvaraarenduseks majast väljast kahte inimest, keda suudan kontrollida ka ilma lisatarkvarata. Kahe inimesega ei ole probleeme, nendega jõuab isiklikult suhelda.

Lähitulevikus hakkame oma ettevõttes kinnisvara haldamise tarkvara arendama ja seda ülemaailmselt ning koostöös partneritega. Igaüks tegeleb projektis mingi jupikesega ning siis võiks SourceKibitzer kasulik olla, kuna oleks näha, kuidas projekt igas kohas edeneb.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing