Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euro tõestab end dollari vastu
USA rahvusvaluuta käis kolmapäeval ära madalaimal tasemel (1,50 dollarit euro eest) alates sellest, kui Euroopa ühisrahaga 1999. aastal kauplema hakati, kirjutas Bloomberg. Dollari kurss langes 16 kõige enam aktiivse valuuta suhtes. Dollar langes madalaimale tasemele päeval, kui keskpanga asepresident Donald Kohn rääkis, et krediiditurgude probleemid ja üha tõenäolisem majanduslangus kujutavad endast suuremat hädaohtu kui inflatsioon.
"Kohni kommentaar kinnitab, et keskpank jätkab intressimäära langetamist," teatas maailma suurima valuutakaupleja New Yorki Deutsche Banki vanemvaluutastrateeg Adam Boyton. "See survestab veelgi dollari langust."
Alates eelmise aasta septembrist on keskpank baasintressi langetanud viiel korral. Jaanuaris kärbiti intresse 1,25 protsendipunkti võrra, mis on baasintressi langetanud 3 protsendile. Keskpanga järgmine istung, kus otsustatakse baasintressi määra, toimub 18. märtsil. Eesti Pank fikseeris dollari uueks rekordmadalaks kursiks 10,39 krooni.
Dollari vajumine survestas nafta hinda rekordiliselt ja seetõttu kallinesid ka teised toorained: nisu, suhkur, vask, puuvill ja kakao. Aasia valuutad rallisid, mistõttu Hiina jüaan näitas nädala suurimat tõusu.
Hiina peaminister Wen Jiabao ütles Hiinas käinud USA riigisekretär Condoleezza Rice'ile, et stabiilne USA dollar oleks hea nii suurriigile endale kui ka kogu maailmale, vahendas Xinhua uudisteagentuur.
Usun jätkuvalt, et dollaril on võimalus tugevneda vaatamata asjaolule, et USA majandus on üsnagi kehvas seisus ja majandussurutis aina tõenäolisem. Praeguseks on suur osa sellest dollarisse sisse arvestatud. Euroopa Keskpank (EKP) on keskendunud kasvavale inflatsiooniohule, mis võib kärpida panga võimalusi võidelda kasvu aeglustumisega.
Minu arvates on Euroopa kasvuvõimalused samuti üsna kehvad ja suhteline erinevus võrreldes USA majanduskasvuga pigem peaks vähenema. Eeldan, et aasta lõpus peaks üldine mõtteviis ka USA-lembesemaks muutuma. Ilmselt võivad intressimäärad USAs veelgi langeda, mis võib dollarile kehvasti mõjuda. Kuid seejuures usun, et valitsus on sunnitud krediidi- ja likviidsusprobleemide tõttu võtma ette samme, mis võiksid taastada usu USA majandusse, minnes riigi rahakoti kallale. Usun, et euro/dollari trend on tänavu allapoole.
Eurotsooni kasv tekitab muret, eriti arvestades Euroopa finantsinstitutsioonide sarnast avatust krediidiprobleemidele USA pankadega.
See võib omakorda tähendada, et EKP suunab pilgu inflatsioonilt kasvule ja on sunnitud intresse alandama. Kui juurde arvestada USA valitsuse potentsiaalsed sammud, arvan, et praegu ei ole aeg dollarit müüa.
Kunagi, kui ühte eurot sai osta 0,85 dollari eest, oldi meedias valdavalt veendunud, et Euroopa ühisraha on täiesti lootusetu nurisünnitus, mis saab oma väärtust teiste valuutade suhtes ainult kaotada.
Nüüd tundub sarnase heidiku seisus olevat USA dollar. Uudised sellest, et teised riigid vähendavad oma reservides dollarit ja et isegi modellid eelistavad muid valuutasid, paneb arusaadavalt negatiivset uudist paremini müüma kui positiivset.
Selle varjus toimub praegu vaikselt maailmamajanduse liikumine tagasi parema tasakaalu suunas.
USA kaubandusdefitsiit peaks vähenema ja sealsed elanikud peaksid hakkama eeldatavasti (lõpuks ometi!) rohkem säästma.
Odavamaks muutunud USA finantsvarad saavad kunagi piisavalt atraktiivseks ja sama juhtub dollariga. Ootan, et dollar jõuab oma põhja 1,51-1,60 euro vahemikus.
Kaubandusbilansi paranedes teisel poolaastal dollar pisut tugevneb euro suhtes, kuigi praegu ma portfellides dollari riski lõplikult ei välista.
Autor: Virge Lahe