Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kolm kuud e-piletini
Saja päeva pärast saadame paberpileti muuseumi ning saavutame täieliku ülemineku e-piletitele, ütles IATA juht Giovanni Bisignani nädal tagasi.
Paberpileti väljakirjutamine maksab kümme dollarit ehk üle saja krooni, samas on e-pileti juures kulu vaid üks dollar.
IATA alustas e-piletite projektiga suvel 2004, soovides muuta lennureise klientidele mugavamaks ning firmadele kuluefektiivsemaks. Maailma lennufirmad säästavad üleminekuga e-piletitele aastas kokku 6,5 miljardit dollarit (umbes 68 miljardit krooni).
IATA algatatud projekti raames võeti muuseas kasutusele ka vöötkoodidega lennupiletid ja lennujaamade iseteeninduskioskid. Tallinna lennujaamas on iseteeninduskioskid juba mitu aastat.
Kui IATA nelja aasta eest paberpiletitest loobumise välja kuulutas, oli e-piletite osakaal maailmas 18 protsenti. Nüüd on see juba 93 protsenti. Aastal 2004 väljastati igas kuus 28 miljonit paberpiletit, nüüd vaid vähem kui kolm miljonit.
Suurim probleem e-piletitele üleminekul on praegu Venemaa ja SRÜ riigid, kuna seal on paberpiletite osa veel üle 50 protsendi. Samas hõlmab see regioon kaheksa protsenti maailma liinilennunduse mahust.
Estonian Air praegu e-piletit ei toeta, kuid on lubanud selle tänavu suvel kasutusele võtta. IATA ühendab 240 lennufirmat, mis katavad 94 protsenti rahvusvahelistest liinilendudest.