Olle Horm - Viinerivabrikust telliseid laduma

Puhanud, päevitunud ning värske olekuga Horm tormab Olümpia hotelli ja surub sooja käepigistuse pihku. Hetkeks tekib tunne, nagu kohtuks vana tuttavaga, kellega ilma pikema sissejuhatuseta kohe vanad naljad ja jutud räägitud saavad.

"Hirm on loomulikult sees. Ma hüppan ikka täiega jälle tundmatusse vette. Ega ma ka enne lihakombinaati minekut sellest midagi teadnud," mainib Horm, kui oleme tugitoolides ennast kenasti sisse seadnud. Hormi esimene tööpäev Skanska juhina algab esmaspäeval. Maagilisel kuupäeval 03.03.

Eks ka tippjuhtidega on üsna samamoodi kui kõikide muude töötajategagi. Esimesel tööpäeval antakse esimesed terekäed, nähakse esimest korda kolleege ning ees ootavat tööpõldu.

Omanikega rääkides ei olevat Hormi sõnul väga konkreetseid plaane veel paika sätitud ega ootustest räägitud.

"Kindlasti ei saa olema lihtne, tööd on kõvasti ning valdkond on ikka täiesti teine. Palju bürokraatiat riigi ja omavalitsustega projektide tegemisel," sõnab Horm.

Mees on veendunud, et elamuehitusega on selleks korraks lõpp ning Skanska tulevik on suured infrastruktuuri projektid. Ja peamine on firmas korraliku ja motiveeriva töökeskkonna väljatöötamine.

"Mulle helistati Skanskast ja pakuti kandideerimist. Kohtusin inimestega ja siis pakuti mulle juba seda uut tööd. Võtsin vastu," lausub Horm, kes lisab, et tal oli niikuinii plaan hakata selle aasta sügisest tööpõllul ringi vaatama.

"Kaheksa aastat ühes kohas töötamist on ikka väga pikk aeg ja mis seal salata, Rakvere Lihakombinaat jäi ikka väikseks lõpuks. Teha oli palju ja lõputult, kuid areneda poleks kuskile enam," sõnab Horm.

Eestis lihatööstuse võrdkujuks muutunud Horm on kunagi EMVs töötanud. Ise väidab, et väga väikese ülemusena toona. Aasta oli 1999. Just oli tuldud mahamüüdud Eesti Kütusest ning minek Rakverre veel ees ning teadmata.

"Ma olen küll EMVs olnud ning mingi ettekujutus mul on, kuid see kõik oli juba üle 10 aasta tagasi. Tegemist on ikka täiesti teise ettevõttega. Riskijulgus aastatega inimesel ikka väheneb, kuid eriti ei kaalunud, kui koha võtsin," lausub Horm.

Tulemas on aga kaks väljakutset ju korraga, esiteks uus amet ning teiseks langev ehitussektor.

"Elu on näidanud, et milline iganes on ettevõtte valdkond, kui uut juhti otsitakse, siis midagi on mäda, mingi jama on toimumas, rasked ajad. Kunagi ei ole sedasi, et uus juht saab alustada kaunilt puhtalt lehelt," kinnitab Horm.

Asun kergelt ründele ning toon mängu mehe, kes täiesti radikaalselt teisest sektorist samuti kinnisvara ja ehituse jahimaadele siirdus. Meheks siis Mart Altvee ning taustaks SEB. Altvee pidas uut ametit vaid napid neli kuud.

"Paraku juhtide töö on selline, kus garantiisid ei ole. Ma võin samamoodi tulla nelja kuu pärast, saba jalge vahel, sealt ära. Aga eks paistab," annab Horm mõista reaalsusest, kuid olek ning jutu kindlus annab aimu vastupidisest. Tuttavate sõnul tasakaalustatud närvisüsteemiga mees vaevalt et alla vannub ning vaid nelja kuuga piirdub. Vaatame tagasi senisele karjäärile. Eesti Kütus 7 aastat, Rakvere Lihakombinaat 8 aastat.

"Tunded on aga täiesti samad mis 2000 aastal. Ikka pea ees täiesti tundmatusse mauh maha ning siis vaatab edasi. Olen 40aastane ning kui vaatan tagasi lihakombinaati mineku ajale, siis tunnen praegu, et olen küll kogenum, kuid selle võrra on jälle pealehakkamist võib-olla vähem. Rakveresse minnes oli seda pealehakkamist ikka ämbritega kaasas. Jube tahe tõestada ja maailmale ennast näidata," naljatab Horm.

Ambitsiooni endale tohutult midagi tõestada Hormil enam ei ole, puudub ka jube soov ja vajadus koht siin maapeal kätte võidelda. "On ambitsioonid, loomulikult. Kuid need on teised," lisab Horm.

Veel üks puutepunkt eelmise ja tulevase töö vahel on ettevõtete Soome omanikud. Mõistlikud inimesed?

"Ei saa üldistada. Ei ole ühte soomlast või ühte eestlast. Omanik on aga omanik, igaühel neist on omad kiiksud. Kuid mida olen omale selgeks saanud - see, mida räägib omanik oma ettevõttest, ja see, mis tegelikult ettevõttes toimub, on kaks eri asja," kinnitab Horm.

Kui Olle Horm 2000. aastal omale uusi väljakutseid otsis, konkureeris mees ka ühe teise Eesti toiduainehiiglase juhi kohale.

Täpsemalt kommivabriku Kalev juhi kohale. Lugedes aga ettevõtte nõukogu istungite protokolle, selgub, et nõukogu ei viitsinud Hormiga isegi kohtuda. Pukki sai Oliver Kruuda.

Tee viis aga Rakverre, kus lihatööstus ootas uusi tuuli. Kui võtta arvesse 2000. aasta kombinaadi majandustulemusi ja kõrvutada need 2006. aasta omadega, siis on vahe 75 korda. Samas 1999. aastal oli lihakarni puhaskasum 24 miljonit ning 2001 juba 65 miljonit krooni.

Põhiline aga, mida Hormi teeneks peetakse, on tootmise efektiivsus, sortimendi laiendamine ning kindla turuliidri positsiooni võtmine.

Horm ütleb ka ise, et pole viimase kaheksa aasta jooksul muud liha peale Rakvere toodangu söönud.

"See ei oleks ikka kõne allagi tulnud, et Valga liha oleksin söönud. Aga seda tuleb küll öelda, et liha söön ma sama palju kui enne Rakveresse minekut, kuid hoopis teist ja paremat kui toona. Toona olid ikka grillvorstid, kuid nüüd korralik sise- või välisfilee," muheleb Horm.

Horm mainib veel, et külvas tuttavate hulgas hirmu sellega, et kui neid selvehallides kohtas, siis revideeris toidukorvi, et seal jumala eest "valesid tooteid" ei leiduks.

"Aga mis seal salata, eks ma söön ka täna ainult Rakvere tooteid," mainib Horm.

Hormi karjäär sai alguse erastatud Muuga Terminalide järeltulijas Eesti Kütuses. Praegune riiklik lepitaja Henn Pärn võttis ta sinna tööle otse kõrgkoolist.

"Ma õppisin TPIs tööstuselektroonikat, kuid isegi töötades suutsin cum laude lõpetada. Pea on mul hea olnud. Aga majandusest olin ma ikka väga kaugel," mainis Horm.

Eesti Kütuses pidas mees kõiki ameteid kuni peadirektorini välja, ajani, kui kogu kütuseettevõte Shellile müüdi, mis aga omakorda kiiresti Statoiliks muutus.

"Ma ei ole kunagi oma karjääri planeerinud, olen seda ka varem öelnud. Valdkondade erinevused on aga suured tõesti. Aga eks paistab, kuidas ehitussektor mulle mõjub," lisab Horm.

Mina olen veendunud, et Olle on õigustatud valik. Tegemist on targa ja kompetentse inimesega. Oluline on nüüd see, millise meeskonna ta Skanskas omale moodustab. Midagi ebaloomulikku ühes töövahetuses ei ole.

Mulle on ta jätnud suhteliselt konservatiivse ja tasakaalustatud närvisüsteemiga mehe mulje. Ta on mees, kes on kahe jalaga maa peale. Utoopilisi plaane tema ei tee, pigem praktilise meele ja tegudega inimene. Realist, kui nii võib öelda.

Tasakaalustatud ja kogenud mees. Tema konservatiivsus on aga igal juhul pluss.

Olle on vinge vend. Ta oskab kivist vee välja pressida, kui seda vaja peaks olema. Kõik kohad, kuhu ta tööle on läinud, tunduvad mitte küll ohtlikud, kuid üpris äkilised valdkonnad nendel hetkedel. Ta on seda tüüpi inimene, kes on võimeline jõulisi samme ellu viimine.

Võtsin ta otse TPIst tööle Eesti Kütusesse ning samal ajal töötades suutis ta kõrgkooli cum laude lõpetada. Selles mõttes ääretult võimekas noormees ning pea lõikab. Õppimisvõime ja töövõime on Ollel üpris suured, kui ta ainult uue tööga endale liiga ei tee.

Õpilaste ja klassijuhataja suhe on tavaliselt teistsugune, kuna aga ma olin just ülikoolist tulnud, nad olid peaaegu minuealised, siis saime hoopis teise kontakti. Me suhtleme ka täna edasi selle klassiga.

Kuna meil oli inglise kallak, siis olid koos helged pead, kelle hulgas õppimine popp oli. Kui ma meenutan Ollet, siis mingeid erilisi liidrivõimeid temast välja lugeda ei saanud. Autoriteet klassikaaslaste seas aga kindlasti, tema sõnal ja ütlemistel oli kaalu.

Terve klassi mentaliteet oli selline, et oli popp olla tark, oli popp asju teada. Olle sulas sellesse täielikult, ta luges palju ning teadis palju ka kooliväliseid asju. Ja temast on kasvanud ääretult sümpaatne mees. Soe ja hea inimene.