Rongiremontijad haaravad Baltimaadest tööd juurde

ASi Ühinenud Depood juht Gunnar Zirk näitas aripaev.ee-le, kuidas tühjast plekk-kestast valmis Leedu riikliku raudteefirma tellimusel punaste pehmete istmetega vagun. "Sisustus tuli Soomest, istmed on täiesti uued," rääkis Zirk.

Viimase nelja-viie aasta rekonstrueerimistööde maht ulatub 700-800 miljoni kroonini. Lisaks Eesti reisirongidele on Edelaraudtee koosseisu kuuluv AS Ühinenud Depood remontinud, rekonstrueerinud ja ümber ehitanud ka Venemaa, Läti ja Leedu vaguneid ning vedureid.

"Tegime Venemaa Oktoobriraudteele kaks laboratooriumivagunit ja Rustranspordile postivaguneid," ütles Zirk. Vene postivagunid tulid Eestisse remonti möödunud aastal otse pärast aprilliööd. "Üle piiri nad lasti, aga vagunite tagasiviimisega oli probleeme," meenutas Zirk.

Kauba tänaval käivad värskenduses ka kõigi Eesti sadamates tegutsevate terminalide ning operaatorite vedurid. Nii on Ühinenud Depoode kliendiks näiteks EOS, Sillamäe Sadam ning Kunda Trans.

Mulluste aprillisündmuste tõttu kannatas Ühinenud Depood mitte küll otseselt, kuid kaudselt. Et kaubavedu kahanes järsult, lendas veeremi remonti tegeva firma käibeprognoos vastu taevast. Zirgi sõnul tuldi siiski ots otsaga kokku ja Ühinenud Depoode 2007. aasta auditeerimata käive ulatub 205 miljoni kroonini, kuid oodatud kasvu polnud.

Remondifirma loodab hankida käibelisa Lätist, Leedust ja Poolast.

Kui mullu remontis Tapa Depood Mažeikiu Naftale 120 naftavagunit, siis tänavu üle 1000 kaubavaguni.

"Uusi kliente leidsime, kuid häid töömehi niipalju ei leidnud," võrdles ettevõtte juht Veiko Peetsalu praegust seisu 2007. aasta algusega. "Kuldsete kätega töömeest polegi vaja, sobiks ka pronksist käed," ütles Peetsalu.