Roomaga tutvumiseks ei piisa nädalastki

Artikkel

- Uudised
- 28. veebruar 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Roomaga tutvumiseks ei piisa nädalastki
Maandudes torkab silma ilus Vahemere rannik ja suurlinn, kus pole ühtegi pilvelõhkujat. Selline Rooma ongi.
Kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest maailma rikkamaid linnu Roomat külastab aastas miljoneid turiste. Nad imetlevad Vatikani, Colosseumi, väljakuid purskkaevudega ja vanu kirikuid.
Roomat võib oma ajaloo- ja kunstimälestistega nimetada Euroopa kultuuri pealinnaks. Vana kesklinn on rikas antiikrajatiste poolest. Kõige silmapaistvamad ehitised on pärit ajast, kui Rooma polnud enam vabariik. Iga valitseja lasi enda auks ehitada suurejoonelisi hooneid ja väljakuid.
Antiik-Rooma suurimaks mälestusmärgiks on tänapäevani lõbustusasutus Colosseum, mis mahutas 50 000 pealtvaatajat. Võimsa amfiteatri ehitustööd kestsid tosin aastat. Kahjuks on üle poole sellest hävinud, kuid Colosseumi vaim on elus ning meelitab endiselt Itaaliasse miljoneid turiste.
Colosseumi kõrval asub ühele tuntumale keisrile pühendatud Tituse triumfikaar, kust viib Püha tee (Via Sacra) otse Rooma Foorumisse.
Foorum, mis tähendab väljakut, koondab eelkõige Rooma impeeriumi sümboleid. Osaliselt on turistidel sissekäik sinna keelatud. Mõnus jalutuskäik Foorumi ümber on võrreldav retkega minevikku, sest just sellest arenes Rooma linn.
Vanasti oli see põhiline kauplemiskoht, kuhu kogunesid nii jõukad ärimehed kui ka tavakodanikud. Foorumis on säilinud templite, kirikute, skulptuuride ja tänavate varemed.
Jalutades edasi linna ühe tähtsama tänava, Via del Corso suunas, jääb vasakule massiivne Mussolini ajal ehitatud tempel. Kohalikud ei soovi sellest pikalt rääkida ja annavad märku, et see suurejooneline ehitis pole neile südamelähedane.
Via del Corso alguses on kaks sümmeetrilist kirikut. See koht on tuntud ühe fenomeni poolest. Nimelt pole üksi inimene suutnud leida Via del Corso tänavat suletud silmadega. Kuna päeval on linn ülerahvastatud, otsustasin selle öösel järgi proovida. Tõepoolest, kinnisilmi otse kõndides jõuab inimene parem- või vasakpoolse kiriku ukse ette.
Suurejoonelise tänava lähedal asub ka üks ilusamaid parke, Villa Borghese. Sealt avaneb ka kaunis linnavaade. Ses Rooma suurimas pargis on ka loomaaed, muuseumid, tiigid-veesilmad.
Üks paremini säilinud antiikaja ehitisi on kõikidele jumalatele pühendatud tempel Panteon. Välisilmelt meenutab see Kreeka kirikut, sest sambad on ehitatud korintose stiilis. Seest on see aga väga avar ja ilusa siseruumiga, mille läbimõõt on üle 40 meetri.
Igaveses linnas Roomas leidub palju parke purskkaevudega ja hubaseid söögikohti, kus pika jalutuskäigu järel aeg mõnusalt maha võtta ning nautida pastat või lasanjet. Maitsvat Itaalia jäätist saab osta peaaegu iga nurga peal.
Rooma üks ilusamaid väljakuid Piazza Navona meenutab pigem turuplatsi, eriti jõulude ajal. Peale suure maiustustevaliku on seal alati mitu kunstnikku, kes maalivad portreid ning karikatuure turistidest vaid paarikümne minutiga. Piazza Navona keskel asub kuulus Nelja Jõe purskkaev.
Jalutuskäigu kaugusel asub järgmine vaatamisväärsus -Hispaania trepid. Selle eest leiab pisikese, aga imeilusa paadikujulise purskkaevu. Treppidel näeb päeval päikest ja kohalikku jäätist nautimas nii turiste kui ka roomlasi. Hispaania trepid on kohalikel üks lemmikkohtumispaiku.
Treppide vastas asub pisike tänav Via Condotti oma butiikide ja eksklusiivsete poodidega.
Kui sulanduda inimmassi ja jalutada edasi, avastate end varsti Trevi purskkaevu lähedalt. Selle tuntud vaatamisväärsuse ümber on alati palju kaameratega turiste. Räägitakse, et visates mündi üle vasaku õla purskkaevu, on tagasitulek Rooma garanteeritud.
Mõistagi tegin seda ka mina. Rooma lihtsalt neelab iga turisti oma imeliste paikade, purskkaevude, väljakute ja antiikehitistega, mida peab vähemalt korra elus nägema.
Roomat läbiva Tiberi jõe paremal kaldal asuv linnriik Vatikan on pindalalt küll pisike, ent tegevust jätkub seal terveks päevaks. Esimeseks magnetiks on suurejooneline Püha Peetruse katedraal, mille ette koguneb keskpäevaks väga palju turiste ja ka kohalike.
Katoliku maailma pühakoja külastamiseks peab järjekordade tõttu varuma aega. Katedraali arhitektuur on ainulaadne: kuppel valmis näiteks Michelangelo juhendamisel, kes oli ühtlasi ka hoone arhitekt. Selle all asuvatesse katakombidesse on aga maetud 91 valitsenud paavsti.
Parim vaade Roomale avaneb Püha Peetruse katedraali kuplilt, kuhu jõudmine iidse spiraaltreppi kaudu on juba ise elamus. Vaateplatvormil on tunda lõunamaa päikest ja Vahemere lähedust.
Lisaks paavsti residentsile ja katedraalile on sellel 0,44 ruutkilomeetri suurusel umbes 800 elanikuga riigil oma raudteejaam, helikopterite maandumisplats, raamatukogu, trükikoda ja postkontor. Vatikanis asub ka üks Euroopa olulisimaid muuseume, mis lausa neelab iga külastaja. Kultuurihuvilised peaksid varuma pool päeva, et nautida kõikide kuulsate maalide, skulptuuride ja kujude võlu.
Pikad jalutuskäigud koridorides, mis on maitsekalt sisustatud erinevate aegade ja teemade eksponaatidega, pole väsitavad, pigem inspireerivad. Emotsioonirohked on Raffaeli freskod "Ateena kool", millel on kujutatud paljud suurkujud, ja "Dispuut".
Populaarseim on kahtlemata Sixtuse kabel, mis võib päevas vastu võtta kuni 20 000 külastajat. Kabeli lagi on kaetud Michelangelo teosega "Maailma loomine", altariseina kaunistab aga maal "Viimne kohtupäev". Seintelt leiab Vana ja Uue Testamendi ainelised freskod, mille autoreiks on kuulsad renessansiaja maalikunstnikud. 15. sajandil valitsenud paavst Sixtus IV algatusel koguneb kardinalide konklaav uut paavsti valima just Sixtuse kabelisse.
Autor: Sandra Goudin
Hetkel kuum