Venemaa ripub Putini korporatsiooni lõa otsas

Pilk rahvusvahelistesse edetabelitesse näitab Putini Venemaa vähikäiku konkurentsivõime ja ärikliima indeksites, kasvanud on korruptsioon ja omandisuhete ebakindlus.

Aastast 2005 liigitab mõjukas demokraatia valvekoer Freedom House Venemaad mittevabade riikide sekka ning pühapäeval toimuvatele presidendivalimistele ei hakanud Euroopa juhtiv valimisi vaatlev organisatsioon OSCE oma liikmeid enam saatmagi.

See ei takista Putinil enesele kõrget hinnet panemast. "Olen peamised eesmärgid täitnud," tõdes ametist lahkuv president nädalapäevad tagasi Riiginõukogus.

"Meie suurim saavutus on stabiilsus," ütles Putin ja visandas Venemaa tulevikuplaane juba aastani 2020. Viimasel suurel pressikonverentsil lubas Putin, et ta võimutüüri juurest niipea ei lahku.

Aastaid Putini nõunikuks olnud Andrei Illarionov, kes 2005. a detsembris protestiks autoritaarse kursi vastu ameti üles ütles, ei usu Putini protežee Dmitri Medvedevi presidendiks valimisest erilisi muutusi. Siin on tegemist "grupi inimeste, mitte ühe inimese ideoloogiaga," väitis Illarionov läinud kuul BBC telesaates Hardtalk. Venemaad juhib korporatsioon, KGB taustaga "uus nomenklatuur", kes on olulisemad tööstusharud koondanud riigi kätte ning loonud "rahvuslikud tšempionid" laeva- ja lennukitööstusest tuumaenergia ja nanotehnoloogiani välja.

Maksuameti, keskkonnateenistuse ja litsentside abil on taastatud riigi kontroll energiaressursside üle. Omal ajal edukaima naftakompanii Jukos juhti Mihhail Hodorkovskit ähvardab uute süüdistuste järel veel 22 aastat vanglakaristust. Firma tähtsaima tootmisüksuse ärastamist riiklikule naftafirmale Rosneft nimetas Illarionov 2004. "aasta suurimaks pettuseks". Ka Shell ja BP on kontrolli Venemaa energiaprojektides Gazpromile loovutanud.

Putini veendumuse järgi - millest ta 1997. aastal ka doktoriväitekirja kirjutas - peavad energiahoovad olema riigi käes. Putini aktiivne "torudiplomaatia" jätab Euroopa Liidule iga päevaga vähem võimalusi energiasõltuvuse vähendamiseks Venemaast. Juba räägivad ressursirikkad riigid OPECi eeskujul gaasikartelli loomisest.

"Korporatsiooni lõa otsas on ka riiklikud institutsioonid, nagu maksuamet, politsei ja kohtud," väidab Illarionov. Seda on kogenud nii protestirallil vahistatud male maailmameister Garri Kasparov kui ka Putini endine peaminister Mihhail Kasjanov, kes osa toetusallkirjade kehtetuks kuulutamisega presidendivalimiste kampaaniast välja tõrjuti.

Premeerib korporatsioon oma liikmeid kohaga riigifirmade juhatuses, olgu tegemist kohalike või välismaalastega, on praegu USAs Cato instituudis töötav Illarionov kirjeldanud oma ettekannetes süsteemi töökorda.

Demokraatia vähikäik algas Venemaal meedia summutamisest, siis tasalülitati kohalikud omavalitsused ja parlament. Ametliku retoorika järgi oli demokraatia piiramine vajalik stabiilsuse jaluleseadmiseks. Ajakirja Foreign Affairs viimases numbris kummutavad Stanfordi ülikooli majandusteadlased väite, et Venemaast on saanud autoritaarse kapitalismi edu uus õpikunäide. Majanduskasvu ja autoritaarse juhtimise vahel ei ole otsest seost, väidavad autorid.

Nüüdne Vene riik ei ole nii tugev ja edukas, kui paista laseb - pead tõstab inflatsioon, piirijärjekorrad on ilmne märk haldussuutmatusest, pooled mehed surevad enne 60aastaseks saamist ning Venemaa naftatulude hüppelisest kasvust hoolimata on enamiku teiste endiste NLi riikide majanduskasv Venemaast kiirem. Venemaa on praegusel tasemel mitte tänu Putini poliitikale, vaid sellest hoolimata.

Eesti ja Venemaa halvad poliitilised suhted ei ole idanaabrit Eesti ettevõtjate jaoks auti mänginud, kuid meediaga suheldes valitakse sõnu erilise hoolega.

Rõivamüüjad ei võta üldse jutule. Baltika pressiesindaja teatab häälega, mis edasikaebamisele ei kuulu, et Venemaa teemal firma rääkida ei soovi. Ka Sportland eelistab kasutada õigust "ajakirjanduse kaudu ettevõtte tegevust välisturul mitte kommenteerida", teatab Are Altraja napp e-kiri, parimate tervitustega.

Allan Martinson Eesti-Soome investeerimisfirmast MTVP ei pelga ja võtab oma kolme aasta kogemuse kokku tõdemusega, et "tegemist on olnud üllatavalt stabiilse ärikeskkonnaga. Kõik reeglid ei pruugi meeldida, kuid reeglid on arusaadavad. Majandus kasvab, inimesed on optimistlikud, probleeme lahendatakse."

Martinsoni sõnul on firmal investeeringud kolmes Venemaa ettevõttes ja kaudselt veel paaris ning oma inimene täisajaga Moskvas. "Tehnoloogiaäris vaatavad inimesed rohkem asja sisusse, mitte passi peale," ütleb ta. Mis ei ole politiseeritud või riiklikult reguleeritav, on tehtav.

Norma juhatuse esimees Peep Siimon ütleb, et Norma käsi on käinud hästi. Putin on autotööstusele suurt tähelepanu pööranud, soodustades välismaise autotööstuse investeeringuid. "Täna-homme see Normat otse ei puuduta, kuid Eesti ja Venemaa paremad suhted aitaks koostööd kindlasti parandada," usub ta.

Kümme aastat Venemaal ehitanud Toomas Rihvk vastab telefonile Riias ja teatab, et omal ajal Lukoilile uhkeid ärihooneid ning rikastele villasid ehitanud Estconde-E on Venemaal pillid kotti pannud.

"Meil oli plaan jätta alles ehitus Peterburis, Eesti Kontsert kavatses ühe kiriku kontserdisaaliks restaureerida, aga pärast aprillisündmusi hakkas administratiivne ressurss vastu töötama. Ei saadud ehitusluba," räägib Rihvk.

Ehitusdirektor Ain Holland täiendab hiljem, et firmal ei olnud Venemaal enam kasumlik töötada. Hinnad on liiga kõrged, eelistatakse kohalikke firmasid ning töölubade hankimine läks järjest kallimaks ja bürokraatlikumaks. "Igal pool antakse mõista, et võiksid maksta, ja see meile ei sobinud," ütleb Holland.

"Ah mis seal rääkida… asi pole absoluutselt muutunud," rehmab Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni tegevjuht Toivo Kuldkepp. "Pole imestada, et nad ei suuda nii oma importi-eksporti ära vedada. Terve Venemaa peale on 25 000 suurt veokit (Eestis 8000). See on naljanumber!" Samas leitakse põhjusi, et autovedajaid tühiste asjade pärast musta nimekirja panna.

Eesti firmasid siiski ekstra ei nöögita. "Eks see sõltub isiklikust agarusest. Vene vanasõna ütleb kah, et lase lollil palvetada, lööb pea lõhki!" kõhistab Kuldkepp naerda. Jutu lõpetuseks ütleb ta aga ehtsa murega, et selline raha väljapressimine alates postimiilitsast kõrgete ametnikeni heaga ei lõpe.

Küsimuse peale pronksiöö tagajärgedest räägib ettevõtja Urmas Sõõrumaa, kuidas ta omal ajal sõjaväest hüppes käies kahtlustas, et kõik pöetud peaga inimesed tänaval on sõjaväelased ja ta kohe tapiga tagasi viivad. Rutiinne maksuameti kontroll ei ole tingimata pahatahtlik, võtab ta kokku mõistuloo mõtte. Igal normaalsel riigil on parimad ärisuhted naabriga ning äri jaoks sellist võimaluste maad nagu Venemaa, pole igaühel.

Estconde-E ehitusdirektor Ain Holland räägib ettevõtte alltöövõtjast, kellele maksuametnikud ütlesid, et neil on korraldus kontrollida, kuni Eesti firmal villand saab. Ka eestlase Hillar Tederi käivitatud Okey kaubakett jäeti ajutiselt alkoholimüügi loata, praegu tegutseb Teder Ukrainas.

"Takistuse võib teha igast pisiasjast, elektri- ja tuletõrjeloast," märgib Sportlandile Moskvas esimese poe ehitanud Toomas Rihvk, kes nüüd juhib Estconde-E ehitusprojekte Lätis.

Eesti kaupade boikotist on erinevaid lugusid, Vana Tallinna müük läheb Liviko ekspordidirektori Neeme Naarise sõnul aga päris hästi. Kaubaärk on Venemaal tuntust juurdegi saanud. Fakt on aga see, et mitmed jaeketid viskasid Liviko tooted pronksiöö järel välja. Õnneks pole suurel maal ühegi kauplusketi turuosa üle 3%. "Venemaa on ja jääb meile üheks prioriteetseks turuks," kinnitab Naaris, mullu kasvas Liviko teeodete müük 60%.

Ka Rakvere Lihakombinaat vaatab isuga Venemaa turu poole. "Sügisel, kui meil peaks uus viineriliin paika saama, tahaks sinnapoole mahte kasvatada," ütleb ekspordijuht Tõnis Ilp ja lisab: "Kui vahepeal jälle mingi õnnetus ei juhtu."

Aasta algul Venemaal väikselt tootmise käivitanud ehitusvahtude tootja Krimelte kommertsdirektor Jaanus Paeväli kiidab Anne Veskit, kes on "üks äärmiselt tubli naisterahvas", kes Eesti ja Venemaa suhetes tänuväärset tööd teeb. Kui ainult ka Eesti poliitikud võtaks enam arendada isiklikke suhteid ega ajaks oma külma ja ametlikku joont.

"Venelased tahavad rääkida," ütleb Paeväli.

Varahaldusfirma East Capital, millel on kontor ka Eestis, on Venemaa aktsiaturu suhtes optimistlik - majanduse alusnäitajad on head ning turg tundub odav.

"Vene majandus on täna ehk tugevam kui kunagi varem," ütleb East Capitali peaökonomist Marcus Svedberg. "Majanduskasv on tugev, 7-8% aastas, ning seda veab järjest enam siseturu nõudlus ja investeeringud, mitte üksi eksport," ütleb ta. "See on uus nähtus."

Läinud aastal kasvasid investeeringud põhikapitali Venemaal 21% ning tarbimine kasvas üle 15%. Ja kasv ei toimu üksi suurtes linnades. "See on põnev dünaamika," ütleb Svedberg.

East Capital panustab enam sellistesse sektoritesse nagu pangandus, tarbekaubad, logistika, elektrienergia tootmine, ehitus ja kinnisvara. See ei tähenda, et nafta ja gaas meid ei huvitaks, kuid see moodustab majandusest vaid umbes 25%, ütleb Svedberg.

East Capitali varadest 5,7 mld eurot - on umbes pool investeeritud Venemaale.

Svedbergi sõnul tundub Venemaa aktsiaturg teiste turgudega võrreldes odav - hinna ja kasumi suhe on umbes 10. Mullu kasvas Venemaa aktsiaturg 20% ja seda peamiselt aasta teisel poolel, kui muud maailma turud olid raskustes.

Riskidest nimetab Svedberg eelkõige inflatsiooni, mille taltsutamisel on Venemaa teinud head tööd, kuid mis nüüd jälle pead tõstab. Teine suur probleem on demograafiline, elanikkond kahaneb. "Rahvuslikud tšempionid tähendavad majanduses riikliku sektori kasvu, annavad samuti põhjust muretsemiseks, kuid teisalt on nende eesmärk mitmekesistada Venemaa ekspordi struktuuri," ütleb Svedberg.

Maailma finantsturge haaranud tormis on Venemaa suhteliselt heas seisus - reservid on suured, eelarve ja jooksevkonto ülejäägis. Eksport USAsse, mille turu ärakukkumist paljud riigid kardavad, on kaduvväike.

Pühapäeval toimuvate presidendivalimistega Svedberg poliitilisi riske ei seosta.

President Vladimir Putini võimuloleku ajal on Vene börsi väärtus kasvanud 60 miljardilt dollarilt 2007. aasta lõpuks enam kui triljonile dollarile.