Põhjapoolus rändab ringi

29. veebruar 2008, 14:48

Põhjapoolus on Maa kõige ülemine punkt,
ehkki kosmoses ei ole tegelikult selliseid mõisteid nagu „üleval” ja „all”.
Kuigi võib tunduda, et põhjapooluse defineerimine ning asukoha määramine peaks
olema üsna rangelt määratletud, on siin omajagu segadust, sest põhjapoolusi on
Maal rohkem kui üks.

Kõige olulisem ja tuntum neist on kindlasti Põhja-Jäämeres asuv geograafiline ehk tõeline põhjapoolus. See on punkt, kuhu koonduvad kõik meridiaanid. Sellega on seotud punkt maapinnal, mida lõikab Maa pöörlemistelg. Teoreetiliselt peaksid need kaks punkti ühtima, kuid Maa telg ei püsi maapinna suhtes ühe koha peal, vaid liigub ellipsikujuliselt. Seda liikumist nimetatakse selle kirjeldaja järgi Chandleri võbeluseks, kirjutas Scientific American.

Maa telje pikendusel asub ka tähistaeva põhjapoolus, mille lähedal paikneb juhuslikult üks üsna hele täht – Põhjanael. Põhjanael paikneb seega põhjapooluse kohal ning kõikjal mujal põhjapoolkeral on selle järgi selge tähistaeva olemasolul lihtne põhjasuunda leida.

Maal on aga ka poolus, millele osutab kompass, ja see pole mitte geograafiline põhjapoolus. Maa tuum koosneb peamiselt rauast. Selle välimine osa on vedelas olekus ning liigub Maa pöörlemise tõttu. Välistuuma ainese pööriseline liikumine genereerib magnetvälja, mistõttu käitub Maa nagu hiiglaslik püsimagnet. Püsimagnetil on kaks poolust, mis asuvad geograafiliste pooluste lähedal, kuid ei ühti nendega.

Kui seisad kompassiga põhjapoolusel, tahab kompassinõel osutada täpselt alla. Lõunapoolusel aga vastupidi. See tähendab, et Maa magnetvälja jõujooned on poolusel maapinna suhtes vertikaalsed, ekvaatoril aga horisontaalsed.

Asja muudab veelgi segasemaks see, et magnetpoolused ei püsi paigal. Erinevalt Chandleri võbelusega kirjeldatavast liikumisest on magnetpooluste rändamine juhuslikumat laadi ning oluliselt ulatuslikum. Magnetpoolus asub hetkel Kanada Arktika saarestikus, kuid liigub viimasel ajal üha kiirenevalt Siberi suunas. „30 aasta eest liikus magnetpoolus umbes 10 kilomeetrit, nüüd aga juba 50 kilomeetrit aastas,” ütles Larry Newitt Kanada geoloogiateenistusest.

Üks huvitav nüanss seoses Maa magnetpoolustega seisneb selles, et geograafilise põhjapooluse lähedal paikneb magnetiline lõunapoolus, Antarktikas geograafilise lõunapooluse lähedal aga magnetiline põhjapoolus. See on nii, sest füüsikas defineeritakse püsimagneti põhjapoolust jõujoonte suuna järgi. Magneti põhjapoolus on koht, kust jõujooned lähtuvad. Maal on aga vastupidi – põhjapoolkera magnetpoolusesse nad hoopis suubuvad, mistõttu ongi geograafilised ja magnetilised poolused Maa puhul ära vahetatud.

Põhjapoolustest rääkides on selge vaid üks – täpselt tuleb paika panna, millest ikkagi jutt käib ning looduses matkates kompassi ja kaarti kasutades on alati kasulik meeles pidada, et kompassi näidatav põhjasuund ning kaardivõrgu põhjasuund ei ole päris sama.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
29. February 2008, 13:58
Otsi:

Ava täpsem otsing