Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

USA vangide rekordarv kipub oma kuludega juba majandust rõhuma

29. veebruar 2008, 14:29

Rohkem kui üks sajast täiskasvanud
ameeriklasest istub trellide taga ülejäänud kodanikke oma ülalpidamiskuludega
koormates, osa osariike on asunud tegema muutusi karistuspoliitikas.

Riigis on aegade suurima arvuna praegu üle 2,3 miljoni vangi, täiskasvanud elanikke aga 230 miljonit. See teeb ühe vangi 99,1 täiskasvanu kohta, avaldas uuringuorganisatsioon Pew Center tänase New York Times`i teatel. Eesti vangide arv 3467 (2007. a lõpu seisuga) annab võrdluses kogu rahvaarvuga suhte umbes 1:400.

Mõne ameerika ühiskonnagrupi kohta on vangide suhtarvud veel vängemad: täiskasvanud hispaaniakeelsetel meestel 1:36, mustadel meestel 1:15 ning mustadel meestel vanuses 20-34 1:9. Samas 35-39 aastastest valgetest naistest istub kinni 1 355st, mustade puhul on sama suhe 1:100.

Pew raporti metoodika erineb justiitsministeeriumi omast, kes arvestab vangide suhtarvu kogu elanikkonnast ja saab numbri 1:130. Värskeimal kättesaadava infoga aastal 2005. maksis ühe vangi ülevalpidamine 23 876 dollarit (umbes 250 000 krooni). 2007. a olid riiklikud kulutused vanglatele kokku 49 mld dollarit (514 mld krooni).

Uurimiskeskuse juhi Susan Urahni sõnul ei too selline vanglakaristuste tase kaasa võrdväärset ühiskondliku julgeoleku tõusu. Utah` ülikooli juuraprofessori Paul Casselli sõnul on selline vaatenurk poolik, jättes arvestamata kasu kuritegevuse vähenemisest. Vägivallakuritegude arv on aastail 1987-2007 vähenenud veerandi võrra: 612-lt 464-le 100 000 inimese kohta. Vangide arv ei ole samal ajal tõusnud protsentides, vaid kordades.

Vangide absoluutarvult on USA järel 1,5 miljoniga maailmas teisel kohal Hiina. Näiteks Saksamaal on elaniku kohta vange kaheksa korda vähem kui USAs. "Olla kurjategijate suhtes karm on lihtsalt leitav meetod kuritegevuse vastu, eriti kui raha selleks jätkub. 80ndatel ja 90ndatel jätkuski. Nüüd, kus ressurssiga on kitsam, löövad vanglate kulud osariikide eelarveisse augu," edastas raport. Keskmiselt kulutavad osariigid sellele 7% oma eelarveist, vanglakulud jäävad alla vaid tervishoiule, haridusele ja transpordile.

Texase osariik, kus istub kinni 172 000 inimest, võttis eelmisel aastal karistussüsteemis ette muudatusi, laiendamaks vangla asemel variante nagu kohustuslik narkovõõrutusravi ja vaatas lihtsustamise suunas üle tingimisi vabastamise korraldust. Senaator John Whitmire`i sõnul istub osariigis näiteks joobes juhtimise eest kinni 5500 inimest: "Vägistajad, mõrvarid, lapsepilastajad - need paneme kinni väga pikaks ajaks. Nii tõsine asi kui roolijoodiklus ka poleks, tuleb neisse suhtuda teistmoodi ja üritada neid pigem ravida." Olukorra kohta Texases enne seadusemuudatusi ütles Whitmire, et võimud lasid mittevägivaldsete rikkumiste süüdlasi korduvkasutusse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
29. February 2008, 14:30
Otsi:

Ava täpsem otsing