Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kevadele lisaks on märts ka betoonikuu
Betoon on põhjamaisesse kliimasse hästi sobituv materjal. Betoonist ehitad kindla kodu aastakümneteks. Seda materjali kiitvaid lauseid lõpmatuseni kirja panna.
Järjest rohkem on ka betooniusku majaomanikke, kes kivise kodu nimel valmis tavapärasest tunduvalt rohkem raha välja käima. On ju betoonmaja ka omamoodi seisuse näitaja. Enam-vähem samamoodi, kui oli seda sajanditagustel taluhäärberitel saal.
Kaheksandat korda jagab Eesti Betooniühing märtsis auhindu ja tunnustust mullu valminud parimatele betoonehitistele ja nende autoritele. Seekordne mõõduvõtmine oli nominentide arvukust hinnates üpriski saagikas - ligi kolmkümmend eelmisel aastal valminud ehitist.
Sillad, büroo- ja laohooned, eramud, korterelamud, hotell jne olid ennast pidulikult hindajate ette ülesse rivistanud.
Hindamistoimkonna liikmena tuleb tunnistada, et ka tänavu oli vaadata väga head betoonitööde kvaliteeti ja huvitavaid lahendusi, aga kahjuks ka igavavõitu ja ühel objektil lausa ära vusserdatud tööd.
Viimast just riigi rahadega valminud objektil. Siit väike moraal, eramuehitaja või kortermaja arendaja on lihtsalt igas töödele kuluvas kroonis ja tulemuses kinni. Riigi ehk siis maksumaksja rahaga lohakas ümberkäimine ei häiri aga kedagi.
Tänavu kuulus betoonihindajate seltskonda esimest korda ka põhjanaabrite ajakirja Betoni peatoimetaja Maritta Koivisto. Tema sõnul on Soomes parimat betoonehitist valitud juba üle kolmekümne aasta, ent osalejad jagub kordades suurema riigi kohta meist napimalt. Tänavu oli neid vaid üheksa.
Enesekriitika ei lubavat soomlastel esitada konkursile kehvemat tööd kui kindel võidukandidaat.