Neljapäev 29. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Meie ei võistle inflatsiooniga

Meelis Paavel 03. märts 2008, 00:00

Äripäev on viimaseil päevil süüdistanud töötukassat töötajate ja tööandjate kohustuslikest kindlustusmaksetest laekunud vahenditega teostatava investeerimistegevuse varjamises. Töötukassa ei ole selliste süüdistustega nõus. Investeerimispõhimõtted kehtestab nõukogu. Need on avalikud, nagu ka aruanded. Info avaldamine üksikute tehingute ja positsioonide kohta võib kahjustada nii töötukassa kui ABN Amro ja tema klientide ärihuve.

Investeeritavate varade profiili määramisel tuleb lähtuda majandustegevuse iseloomust. Ainult varade riski miinimumini viimine ei pruugi anda parimat tulemust. Oluline on varade paigutamisel arvestada ka kohustuste iseloomuga. Vahendite haldamisel on algusest peale keskseteks põhimõteteks olnud kogutu sihipärane kasutamine ja säilimine.

Töötukassa reservid suurenevad kiire majanduskasvu faasis, langusfaasis suurenevad väljamaksed. Lisaks mõjutab tulevikus tehtavate väljamaksete suurust paraku ka inflatsioon. Kuna töötukassa kohustused käituvad tsükliliselt, on ka varade paigutamisel otstarbekas võtta aluseks pikem periood, mitte piirduda vaid lühiajaliste riskivabade instrumentidega.

Riskivaba lühiajaline investeerimine annab küll kindla positiivse tulemuse, kuid see jääb praegustes oludes paratamatult inflatsioonile kõvasti alla. Pole võimalik leida instrumenti, mis oleks likviidne, riskivaba ja mille oodatav tootlus kompenseeriks Eesti inflatsiooni.

Inflatsiooni negatiivset mõju kompenseerib veidi pikema ajahorisondiga investeerimisstrateegia rakendamine ning mõõdukas, läbikaalutud riskide võtmine. Riskides mõnel aastal riskivabale investeeringule tootluselt alla jääda, võib saavutada parema pikaajalise keskmise tootluse. Töötukassa puhul tähendab see seda, et töötajate ja tööandjate maksed majandustsükli jooksul saavad olla väiksemad, kui need oleksid reservide lühiajalise riskivaba investeerimise korral. Kuid üle majandustsükli jääb investeerimispoliitika siiski konservatiivseks.

Töötukassa finantsvahendeid võib investeerida nõudmiseni ja tähtajalistesse hoiustesse, võlakirjadesse, pöördrepotehinguisse, rahaturu- ja intressifondide osakuisse. Varade haldamist iseloomustavad likviidsus-, intressi-, valuuta- ja krediidirisk, neile kõigile on nõukogu seadnud piirangud. Halduril on lubatud riske võtta tingimusel, et portfelli üldine riskitase jääb etteantud piiresse. Piirangute järgimist kontrollib Eesti Pank. Halduri tegevuse hindamisel võrreldakse töötukassa varade tootlust võrdlusindeksiga.

ABN Amrole kui haldajale on ette nähtud lepingujärgne haldustasu. Kui tulemus ületab võrdlusindeksit, on tal õigus saada ka tulemustasu. Töötukassa portfelli puhul on riskiprofiil sätestatud selliselt, et 95%-lise tõenäosusega on portfell igal aastal kasumis. Ehk riskides sellega, et portfelli tootlus mõnel aastal riskivabale intressimäärale alla jääb, on suurendatud portfelli oodatavat keskmist pikaajalist tootlust.

ABN Amrole oli paraku 2007. aasta just selline, kus tulemused jäid loodetust kehvemaks. Töötukassa varade maht kasvas 2,55 miljardile kroonile, kuid investeeringuilt teenitud tulu ulatus vaid 2 miljonini ning varade tootlus jäi märgatavalt alla võrdlusindeksi tootlusele.

Investeeringuile avaldas 2007. aasta teisel poolel negatiivset mõju üldine ebakindlus maailma finantsturgudel ja fikseeritud tulumääraga instrumentide riskipreemiate suurenemine. Aasta esipoolel oli ABN Amro hallatava portfelli tootlus 4,1%, kuid teisel poolel negatiivne, mistõttu jäi aastatootlus nulli. Riigikassa hallatavate töötukassa vahendite aastatootlus oli 2,4%.

Töötukassa investeerimispoliitika on tegevuse iseloomu arvestades pikemaajaline, investeeringute lubatud tehingud on rangelt paika pandud, mis tagavad peamise eesmärgi - eelkõige varade säilimise ja likviidsuse ning seejärel ka tootlikkuse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing