Savi - odav ja käepärane ehitusmaterjal

Artikkel

- Uudised
- 2. märts 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Savi - odav ja käepärane ehitusmaterjal
"Sawiehitused" on esimene raamat saviehitistest Eestis. Siiani ehitati vaid suusõnaliste juhiste ja teiste juures nähtu põhjal. Ajalehtedes olid ilmunud mõned õpetused.
See raamat on mõeldud "juhtnööriks igale kodanikule, kellel tahtmine ehitada enesele kõige odavamalt, rutemalt, mis ühtlasi hea, vastupidav ja kaunis oleks".
Autor on ise saviehitistest vaimustuses ja on nende headuse tõendamiseks hulganisti näiteid toonud.
"Ukrainlased, kes savist elumajades elavad, on vene rahvusest kõige tugevamad, targemad, ilusamad ja energilisem rahvas. Sellest võime oletada ja tõendada, et savist elumajad nende tervist ei ole rikkunud ja seega tervishoiu nõuetele vastavad on, kuna aga puuehitised sagedasti mädanevad ning seega oma koppiva ja mädaneva õhuga tervisele hädaohtu sünnitavad," kirjutab Johan Pertma oma raamatus.
Või, et kuulus kirjanik Schekspiir (just nii on raamatus kirjas) sündis ja kasvas samuti savimajas.
Üks peremees teatab suisa: "Meie savist elumajas on õhk nii kuiv, et tubakas liiga ära kuivab ja toas ei või hoida."
Õpikust saame kohe algul teada, et teadlikult ja korralikult ehitatud savihooned on ilusad, kõvad, tulekindlad, kauakestvad, mädanemist ei karda, soojapidavad, kuivad, ja puhta õhuga, lihtsad teostada, sest nende valmistamine ei vaja spetsiaalõpet ega vilunud tööjõudu.
Siit tekib muidugi minul kui ehitusmaterjalide kauplustega harjunud inimesel kohe küsimus: kas ka minu krundil leidub ehituseks kõlbulikku savi? Ikka leidub.
Mõni aasta tagasi tuli Hiiumaal naabrimehega ehitamisest juttu.
Selgus, et tema vägev kahekordne elumaja ja kõrvalhooned on kõik savist.
Naabrimees selgitas, et vanaisa ehitas. Võttis oma saviaugust savi ja mätsis maja kokku.
Minule muidugi tundus see ehitusviis täiesti utoopilisena - et kust see aeg küll võeti? Naaber teatas rahulikult: raha neil eriti polnud, aga selle eest oli aega küll ja küll.
Kui ajaloos tagasi vaadata, siis paljukiidetud savimajad Eestis siiski valdavaks ei saanud. Ikka jäid esikohale puitmajad.
Savimaja ehitamiseks on vaja savi, kruusa, liiva, tsementi, lupja, kive, kivikilde ning kuuse- või kadakapulki. Lisaainetena tarvitatakse sookailu-, kanarbiku- ja sinikavarsi, kadaka-, kuuse-, männi- või tammeoksi, õlgi, linaluid, saepuru, sammalt jne.
Savilademe paksus on 10-12 tolli ja see tehakse muru, söödi või kõva maa peale
Tööriistadena kuluvad ära tampimise ehk kinnilöömise nui, kanderaam savi kandmiseks, lood, laia otsaga labidas, hang, kirves.
Enne sõtkumist kastetakse savilade veega üle, nii et see jääks leivatainasarnane ja jäetakse väheks ajaks ligunema.
Seejärel oleks parim sõtkuda ratsahobusega seal peal käies. Kui aga hobust pole, võib kärule raskuse peale panna ja ise käruga seal ringi trampida. Savi on valmis, kui suuremaid tükke enam sees pole. Seejärel puistatakse savilademele lisaained (õled, sookailud jne) ja sõtkutakse segamini.
Oksi võib olla kuni 1/5 savi kogusest, okste pikkus peaks olema 4-8 tolli. Suuremad oksad asetatakse aga ehitamise ajal ükshaaval risti ja pikuti ridade kaupa savikihtide vahele Seejärel trambib inimene savilademe siledaks ja juba ühe päeva pärast võib savi kasutada.
Maksma läks kahe jala paksuse saviseina ruutsüld 1000 marka (1922. a hind, mis sisaldas materjali, töömehi ja ka viimistlust).
Kasutatakse sõtkutud savi, millele on lisatud õled, kanarbikud jne. Savi võetakse hanguga ja visatakse kõvasti alusmüüri peale. Nii tehakse paari jala kõrgune sein ja siis raiutakse seinad nööri järgi õigeks. Nii ei saa kahjuks siledaid ja tugevaid seinu. See meetod on ka töömahukas. Kõige parem see meetod just pole.
Tehakse valmis vormikastid, asetatakse need paika, täidetakse saviga, tambitakse savi ja seejärel eemaldatakse kastid. See meetod vajab vilumust ja on aeganõudev. Peamine oht on, et tampimise käigus vajub kast sinna viltu, kus rohkem savi on, ja seinad tulevad ebaühtlased. Neid seinu ei saa ka krohvimiseks killutada.
See on kõige hõlpsam ehitusviis. Hea oleks, kui vormilaudu jätkuks ehitatava hoone terve ringi jaoks. Vormilaudade abil saab ka valmistada sõtkumata savist seinu. Savi võetakse otse august ning tambitakse vaheldumisi okstega korralikult laudade vahele.
Võib valmistada õlg-saviseinu, kus vormilaudade vahe täidetakse õlgedega nii paksult, et pärast kinnitampimist jääks umbes jala paksune kiht, see valatakse üle püdelaks tehtud saviga ja tambitakse kinni.
Selle ehitusviisi mõtles väidetavalt olude sunnil välja keegi Novgorodi kubermangu põllumees Anton Adamov.
Sellel vaesel mehikesel põles 24 aasta jooksul neli korda maja maha ja ebaõnn pani ta leiutama.
Õlg-savikatus ei vaja suurt remonti, on tulekindel ja odav. Sel juhul pole roovlattidele vaja kinnitamiseks ei naelu ega sidemeid.
Roovlattide vahe on soovitatud jätta 6-7 tolli. Õlevihud pannakse auku savileeme sisse (vägevamast savist segu, mis nii paks, et sinna torgatud õlekõrs jääb püsti ja välja tõmmates segu kõrrelt maha ei voola), tambitakse ja seejärel jäetakse 1-2 päevaks ligunema.
Päev enne ehituse alustamist võetakse vihud välja ja pannakse poolviltu nõrguma. Seejärel hakatakse neid katusele mätsima.
On roovlatid sülla kauguseni vihkudega kaetud, rehitsetakse katus rehaga tasaseks ja patsutatakse labidaga kinni. Selliselt jätkatakse kuni kogu katus kaetud. Lõpuks riisutakse õleriismed pikavarrelise rehaga ära.
Vihm uhub pealmise kihi savi katuselt maha, kuid alumine kiht jääb puutumata. Iga paari aasta järel tuleks katus uuesti savileemega katta.
Autor: Jana Kadastik
Hetkel kuum