Stiglitz: Iraagi sõda on USAle maksma läinud 3 000 000 000 000 dollarit

03. märts 2008, 13:11

Nobeli majanduspreemia laureaat Joseph
Stiglitz hindab Iraagi sõja otsesteks ja kaudseteks kuludeks vähemalt kolm
triljonit dollarit, mis ületab mitmekordselt ametlikku statistikat ja on
suurusjärgult võrreldav II maailmasõjaga.

Stiglitzi/Linda Bilmesi täna ilmuv raamat "Kolme triljoni dollariline sõda" võrdleb Iraagi kampaaniat viimase maailmasõjaga, kus USA kulud inflatsiooniga korrigeerituna oleks 5 triljonit dollarit, vahendas New York Times. Ligi viieaastane sõda, mis algul pakuti end ära tasuvat Iraagi suureneva naftaekspordi arvel, on ameerika maksumaksjale otseselt maksma läinud 845 mld dollarit.

"Kaua on arvatud, et sõjad mõjuvad majandusele hästi. Ükski majandusteadlane seda enam õieti ei usu," ütles Stiglitz. Kolme triljonit dollarit nimetavad autorid väga konservatiivseks hinnanguks. Riigi otseste kulude arvestusest on jäänud välja sõja finantseerimiseks võetud laenude intressid, sõjaväljalt naasnud veteranide tervishoiukulud, hävinud varustuse asendamine ja sõjas kannatanud üksuste operatiivvõimekuse taastamine. Lisaks eelarves mitte ülesloetud kulud nagu naftahinna tõus ning ühiskondlikud ja makromajanduslikud kulud, mida raamat ka täpsemalt eritleb.

Üks autoreist Bilmes võrdles sõjakulusid üksikute Ühendriikide eelarveartiklitega. Aastas kulutab riik autismi uuringuteks 108 mln dollarit, Iraagi kulub sama palju nelja tunniga. Triljoni dollariga võiks aastaks ajaks palgata riigikoolidele lisaks 15 miljonit õpetajat või pakkuda neljaks aastaks stipendiumi 43 miljonile üliõpilasele.

Stiglitzi sõnul on sõda väga tuntavalt aidanud kaasa USA majanduse aeglustumisele. "Selle mõju kahandamiseks on keskpank pumbanud majandusse raha ning võimud on vaadanud mööda mõtlematu laenamise kasvust," leidis Stiglitz, "elasime laenatud raha ja laenatud aja arvel, selle eest tasumise päev pidigi saabuma ning on nüüdseks on kohale jõudnud."

Autorite sõnul pidi USA finantssektor probleemide ilmnedes rekapitaliseerimiseks pöörama pilgu Lähis-Itta, kuna tõusnud naftahindade juures on seal likviidseid vahendeid küllalt erinevalt USAst endast.

Stiglitz ja Bilmes olid enda sõnul uuringuga leitud varjatud kulude ulatusest üllatunud: "Ametliku statistika järgi on 30 000 inimest saanud haavata. Siinpuhul on jäetud arvestamata 40 000 inimest, kes on vajanud arstiabi haiguste või väljaspool lahingutegevust saadud vigastuste tõttu."

Endine Maailmapanga asepresident Stiglitz sai 2001. a Nobeli majanduspreemia, Bilmer on varasem USA tolliameti juhtivtöötaja.



Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. June 2008, 14:29
Otsi:

Ava täpsem otsing