Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroopa sunnib maksuparadiise saladusi avaldama
Pärast seda, kui Saksamaa salateenistus ostis Liechtensteini pangast varastatud info 1400 isiku kohta, kes salatsevas vürstiriigis oma tulusid peidavad, on Saksamaa infot jaganud kõigile huvitatud riikidele ning lahti päästnud "ajujahi" maksudest kõrvalehoidjatele.
Suurbritannia valitsusallikate sõnul on tegemist "tõelise kullakaevandusega", kust võib riigikassasse täiendavat maksutulu laekuda vähemalt 100 miljonit naela. Andmeid plaanivad kasutada USA ja Austraalia ning vähemalt kümme Euroopa riiki. Juba on luubi all vähemalt 150 itaallast, 200 prantslast, umbes sadakond rootslast, hispaanlasi, kreeklasi, tšehhe ja teiste riikide kodanikke. Saksamaal on sõelale jäänud ligi 200 inimest.
Taani maksuminister Kristian Jensen teatas küll, et Taani "ei kavatse varastatud andmeid kasutada", kuid juba päev hiljem oli majanduslehest Börsen lugeda, et kui Saksamaa annab ise teada nimekirjas leidunud taanlaste nimed, siis hakatakse asja uurima.
Sama seisukoht on Eesti maksuametil. "Ise maksuamet infot ilmselt küsima ei hakka," ütles eile ameti pressiesindaja Priit Rum. "Kui Saksamaa edastab meile andmed spontaanse informatsioonina, siis oleks võimalik andmeid analüüsida ja vajadusel maksuriskist tulenevalt kavandada ka kontrollmenetlusi," ütles Rum.
Täna tahab Saksamaa rahandusminister Peer Steinbrück maksuparadiiside teema tõstatada Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumisel Brüsselis. Saksamaa tahab teha ettepaneku karmistada euroliidu seadusi, et sundida selliseid riike nagu Liechtenstein, Monaco ja Andorra pankade saladusloori kergitama ning avalikustama, kui paljud Euroopa liidu kodanikud raha nende riikide pankades hoiavad. Need kolm riiki on Euroopas praegu veel ainsad riigid Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) mustas nimekirjas kui maksuparadiisid, mis keelduvad koostööst teiste riikidega maksudest kõrvalehoidmise alal.
Saksamaale on veelgi suuremaks pinnuks silmas Šveits, mis on peamine riik, kus jõukad sakslased oma raha hoiustavad. Šveits ei ole aga mustas nimekirjas, sest teeb aastast 2005, nagu ka Luksemburg ja Austria, teiste riikidega koostööd ning maksustab vähemalt välismaalaste pangahoiuste intressitulu.
Saksamaa tahab 2005. aastal jõustunud hoiuste intresside maksustamise direktiivi täiendada, et maksuparadiise veelgi rohkem koostööle sundida.
Selline surve võib sellegi "äri" Euroopast lahkuma sundida, näiteks Singapuri, kirjutas eile Briti majandusleht Financial Times. Pangasaladuse lekkimine Liechtensteinist on kui "maavärin Euroopa privaatpanganduses", kirjutas leht.
Singapur on samas üks kiirema kasvuga privaatpanganduse keskusi maailmas, kus pangasaladuse ja usaldusühingute seadused on väga tugevad ja karistused rikkumise eest karmid. Ent juba on siingi tunda ELi survet - pangasaladusest on saanud peamine komistuskivi ELi ja Singapuri vabakaubanduskõnelustel.