Pühapäev 22. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kodus põlle all küpsenud seadus

ÄP 04. märts 2008, 00:00

Riigikogu rahanduskomisjoni uksed on kõvasti kinni. Tuled on surnud, rasked kardinad akna ees. Tundub, et kedagi justkui polekski, sedakorda mindi varakult õhtule. Ometi kostab toast aeg-ajalt kahtlast krabinat. Kes see on - kas rott? Ei, küünalde valgel ja hiirvagusi töötavad seadusekirjutajad tulumaksuseaduse muutmise eelnõu kallal. Et salakõrv ei kuuleks, salasilm ei seletaks.

Uus seadus tundub algusest peale olevat auklik kui Ðveitsi juust. Hullem on aga, et kogu töö selle kallal käib kulisside taga ja varjatult. Keegi toimuvat kommenteerida ei taha, riigikogu rahanduskomisjonil on suu vett täis ning muidu jutukas maksuamet saadab kõik kommentaarisoovijad... rahandusministeeriumi. Muudatusettepanekuid libistatakse laua all pihust pihku ning avalikku arutelu ei toimu. Nii tuligi asjaosalistele üllatusena, et audiitorfirmad leidsid eelnõust firmadega tehtavate tehingute topeltmaksustamise. Seadusetegijad arvasid seepeale, et peavad analüüsi omakorda analüüsima.

Teoreetiliselt peaks eelnõu viima Eesti äriühingute tulumaksuga maksustamise korra kooskõlla Euroopa Liidu ema- ja tütarettevõtete direktiiviga. Praktikas on seal peidus palju muudki. Kindlasti polnud aga ELi direktiivi eesmärk ettevõtetelt ühe asemel kaks nahka nülgida. Ning see pole ainus prohmakas: varem on Äripäev kirjutanud, kuidas sama eelnõuga taheti nõuda dividendidelt avansilisi tulumakseid ning piirata investeerimispiirkondi.

On arusaadav, et poodu majas köiest ei räägita. Kui autor oma kätetööd ikka häbeneb, pole tal ka mingit himu seda jutuks võtta. Miks aga nii toore seadusega üldse välja tuldi? Seaduse kirjutamine ei tähenda ju üksnes teksti koostamist, tuleb analüüsida ka selle ühilduvust teiste seadustega ning nende mõju ühiskonnale. Õigupoolest on see suisa ametlikult ette nähtud ning selgi seaduseelnõul on nime poolest seletuskiri sabas. Nähtavasti on aga peale kasvanud uus põlvkond seadusekirjutajaid, kes niisugust keerulist tööd veel teha ei mõista.

Äripäev tuleb noortele appi ja õpetab targal ilmel näppu viibutades: kui seadust kodus põlle all teha ning loota kõiges huvigruppide lobile, ongi tulemus selline. Miks vabas tarkvaras on vähem vigu? Sest kui asju aetakse avalikult, saab igaüks vigadele näpuga näidata ning tegijad võivad need aegsasti ära parandada.

Siis ei juhtu nii, et usinad rätsepmeistrid saavad omast arust kallid rõivad valmis, panevad need kliendile selga ja saadavad ta uhkelt püüne peale, kus järsku tehakse piinlik avastus: keiser on järjekordselt alasti. Kes oleks osanud seda ette arvata?

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:23
Otsi:

Ava täpsem otsing