Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tööjõu probleem pole laologistika valdkonnas enam nii terav
Tööjõu olukorra teemal valitses arutlejate hulgas üldine üksmeel, et olukorra paranemist on soosinud vaikne seis kinnisvaraturul ja majanduse stabiliseerumine. Seetõttu on tekkinud turule hulganisti töökäsi, kes varem tegutsesid ehituse alal. Samuti on eestlaste palgatase jõudsasti kasvanud. Seetõttu on muutunud vähematraktiivseks liikumine välismaale. Inimesed eelistavad teenida natukene vähem, kuid olla Eestis pere ja sõprade juures.
Ka tööjõurendifirmad kinnitavad, et olukord on muutunud paremaks ja enam ei esine probleemi, kus tööjõudu ei ole anda. Turg võimaldab tööandjatel juba tööjõudu valida, mistõttu on rendifirmadel madalhooajal keerulised ajad. Tööjõunappus sundis veel aasta tagasi kõrghooaegadel kasutama rendiööjõudu ja selleks on paljudel ettevõtetel sõlmitud lepingud. Alati on võimalik kasutada üliõpilasi, pakkudes paindlikku graafikujärgset tööd.
Teemal "Kas rentida või osta" oli vastajate hulgas arvamusi seinast seina.
Üldlevinud tava kohaselt soovitatakse alati rentida, kui majanduses toimub jahtumine või tagasiminek.
Oma ettekandes oli ETK ketidirektor Meelis Kuusberg seisukohal, et nende ettevõtte jaoks oli kõige mõistlikum laopind rentida. Otsustavaks sai soov keskenduda põhitegevusele ehk müügile. Praegu tegutseb ETK Assa-kul Smarteni logistikakeskuses, rentides seal 16 000 ruutmeetrit.
Tuntud koolitaja Peep Piiber, kellel on ka eesti logistikamaastikul suur kogemus, arvas, et pinna rentimise põhjuses oli soov suunata raha lisaväärtuse loomiseks tarneahelas.
Toodi ka näiteid, kus kasutati mõlemat mudelit. Näiteks pealadu Harjumaal on ostetud ja terminalid mujal Eestis renditud. ERI Kinnisvara hinnatud eksperdi Andres Tederi soovitus oli kindlasti osta.
Varude planeerimise ja vähendamise teemal oli sõnumiks oskamatus varudega ümber käia ning üleliigne laovaru paljudel juhtudel. Sageli unustatakse varude planeerimise ja juhtimise üks põhitõdesid - tootele lisatakse väärtust selle vastuvõtmisel ja väljastamisel.
Laos seistes kaotab toode väärtust. Seega on aeg kõige suurem vaenlane. Ka diskussioonil osalenud spetsialistide peamine sõnum oli, et tuleb vähendada varusid ja kasvatada käivet, vabastada raha kauba alt.
Käibekiiruse kasvuga kaasneb risk tarneprobleemidega, kuid seda on võimalik ennetada oskusliku planeerimise ja kaupade klassifitseerimise abil.
Võtmeküsimuseks jäi õhku: kuidas praegustes tingimustes suunata lao kaudu oluliselt suuremaid kaubavoogusid?
Autor: Roger Allas