Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Haiglad võistlevad euroraha nimel

Annika Matson, Egle Raadik 04. märts 2008, 06:59

Kuus suurt Eesti haiglat küsivad oma
ehitusplaanide teostamiseks poole rohkem raha, kui eurotoetusest neile
jagub.

Ehitus ja renoveerimistöödeks küsivad kuus haiglat kokku 3,5 miljardit krooni, kuid praegu on Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme eelarves selleks poole vähem - 1,7 miljardit krooni, kirjutab Äripäeva väljaanne Meditsiiniuudised.

Lihtne arvutus näitab, et pool praegu planeeritavast ehitustegevusest jääb vähemasti mõneks ajaks teostamata.
Tõenäoliselt avaneb haiglatel võimalus eraldiseisvate hoonete ühele krundile koondamiseks mõeldud meetmele avaldusi kirjutada juba märtsis. Kes ja mis abiraha eest ehitama hakkab, selgub kõige varem juunis. Toetussummade jõudmine haiglate kontodele on võimalik aasta lõpuks.
„Euroopa Liidu projektipõhine finantseerimise loogika motiveerib rahasaajaid projektide mahte võimalikult suureks paisutama,“ kommenteeris märtsis algavat võimalust ehitustööde finantseerimiseks eurotoetust taotleda Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees Urmas Sule.
Suuri rahaeraldustaotlusi esitada plaanivad Tartu Ülikooli Kliinikum ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) eelarve paisutamise väitega nõus pole. „Liialt suuri ambitsioone piirab kindlasti omaosaluse nõue, mis koos käibemaksuga moodustab enam kui kolmandiku projekti kogumaksumusest,“ rääkis kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur. PERHi juhatuse esimees Tõnis Allik lisas, et võrreldes eelmise rahastusperioodiga on nüüd projektikirjutamisel ka palju selgemad põhimõtted. Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) juhatuse esimees Boris Kirt kardab, et juhul kui Põhja Eesti Regionaalhaigla ja kliinikum toetussummast osa tahavad, tõmmatakse nende uue palatikorpuse ehitamisele kriips peale – ta arvutas, et maksimum toetussummadega opereerides jaguks toetust vaid kahele haiglale. Kuna toetust võib küsida maksimaalselt 60% meetme eelarvest (u 1 mld kr), saab üks haigla küsida natukene üle miljardi krooni. „Seega võib järgmine projekt olla 700 miljonit ja raha ongi otsas,“ rääkis Kirt. LTKHs kuluks uue palatikorpuse ehitamiseks 500 miljonit krooni.
Ida-Viru Keskhaigla juhatuse esimehe Tarmo Bakleri sõnul on vältimatu, et seekord saaksid abi ka nemad. Suuruselt teise toetusesooviga (u 750 miljonit) haigla juhi sõnul on olukorras, kus riik on Harju-Tallinna piirkonda 70.-80. aastatel ehitanud suured haiglakompleksid ja polikliinikud, möödapääsmatu, et haiglatest nukraimas olukorras Ida-Viru Keskhaigla erakorraline aktiivravi saaks lõpuks Stalini-aegsest majast välja kolida. Praeguste ruumide miinustena tõi Bakler näiteks läbikäidavad palatid, puitvahelaed ja olematu tehnilise infrastruktuuri. Et ka väiksemad haiglad toetussummale ligi pääsevad, seda keegi sotsiaalministeeriumi tervishoiukorralduse ressursside nõunik Elen Ohovi sõnul garanteerida ei saa. Küll lubas ta, et sotsiaalministeerium kaasab kõrge eksperttaseme tagamiseks projektitaotluste hindamisel enne oma komisjoni otsuse tegemist viis eri valdkondade spetsialisti.
Kuigi Pärnu haigla seekord ainukese haiglana raha ei taotle, oli haigla juhatuse esimees ja haiglate liidu juhatuse esimees Urmas sule kindel, et ka seekord pääsevad löögile vaid üksikud haiglad.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. August 2008, 07:40
Otsi:

Ava täpsem otsing