Bauhaus otsustas siiski Eesti ehitusturule tulla

"Kindlasti tuleb sellest suurim kauplus Eestis, suuruselt sama nagu meil Soomes," sõnas Soome Bauhausi tegevjuht Marina Vahtola Tallinnasse, tõenäoliselt Lasnamäele, planeeritud poe kohta, mille pindala võib ulatuda 16 000 ruutmeetrini.

Lisaks Tallinna kauplusele on Bauhausil kavas ka teise poe rajamine, kuid mingit muud lisainfot Vahtola jagada ei soovinud. "Kindel on meil see, et tahame ehitada ühe poe Tallinnasse ning see on planeeritud järgmise aasta suveks."

Aastate eest Eestisse tuleku plaani edasilükkamist põhjendas Vahtola suure arendusega Soome turul. "Me peame liikuma edasi sammhaaval ning ei saa laieneda igal pool korraga. Meil oli väga aktiivne arendus Soomes ja nüüd otsustasimegi proovida tulla Eestisse," ütles ta. Soomes on Bauhausil praegu neli suurt ehituspoodi ja avamisel viies.

Plaanile saada Eestis turuliidriks Vahtola vaid vihjas. "Võtame Eestis kõike üks samm korraga ja katsume kõigepealt ühe poega valmis saada. Siis vaatame, mis edasi saab. Soomes on küll nii, et nendes kohtades, kus on meie pood, oleme me ka liidrid," sõnas ta.

Eesti ühe suurema ehituskraami müüja ASi Rautakesko juhatuse esimees Alo Ivask ei karda Bauhausile kohta kaotada.

"Siin ühe kauplusega ketti ei löö. Ja kui vaadata terve Euroopa mastaabis, siis on Rautakesko (mõeldud on Rautakesko Soome emafirmat - toim) Bauhausist isegi suurem," kinnitas Ivask.

"Küsimus on selles, mis on üleüldse ratsionaalne investeering. See oleks sama, kui kinnisvara valdkonnas teha hästi palju kortereid, aga kui ostjaid ei ole, siis mis kasu sellest on."

"Räägime praegu kolmest suurest tegijast: Rautakesko, Ehituse ABC ja Bauhof (endine Ehitus Service - toim). Kui nüüd ka Bauhaus tuleb, siis neli suurt on ehk Eesti turu jaoks pisut palju. Mingis kauges tulevikus seega ei välistaks ka ühinemisi," lisas Ivask. Eestisse jõudva Saksa Bauhausiga sarnast nime omava kaubandusketi Bauhofi tegevjuht Mart Vau sõnul oleks Bauhausita elu siiski kergem.

"Loomulikult oleks Eestis lihtsam asja ajada, kui suuri kohale ei tuleks, aga varem või hiljem see juhtub. Kindlasti ei ole lihtne, kui 200 kauplusega Euroopa TOP viies olev ehitusmaterjalide müüja siia tuleb. Igal juhul on meil sügav respekt nende vastu," rääkis Vau. Kuidas mõjutab Bauhofi fakt, et Eestisse sirutuv hiiglane kannab sarnast nime, Vau pikalt kommenteerida ei soovinud. "Elame-näeme," ütles ta.

Ehitus Service muundus Bauhofiks hiljuti põhjendusel, et saksapärase nime all on lihtsam välismaale laieneda. Sakslastele kuuluv Bauhaus laieneb Eestisse Soomest ja selle Eesti haru hakatakse juhtima Soomest.

Paar aastat tagasi, kui Bauhausi tulekust Eestisse esimest korda ääri-veeri räägiti, spekuleeriti võimaliku esimese suurpoe asukohana endist Tallinna lihakombinaadi krunti Peterburi tee alguses. Kas tollased plaanid asukohavalikul on jäänud samaks, ei tahtnud keegi avalikustada.

Bauhaus pole esimene Saksa suurkett, kes Eestis oma tiibu sirutada proovib. Enne teda sai siin raskelt vastu näppe Saksa odavkauplustekett Lidl, kes pärast nelja aastast noolimist Eesti turust loobus.

Lidl'i plaan Eestis oli suur. Alates 2002. aastast hakati otsima Eesti poodidesse juhtivtöötajaid ja sobivaid krunte. Aastaks 2006 kuuluski ettevõttele 28 krunti 11 Eesti linnas. Kruntide väärtuseks hinnati kuni pool miljardit krooni. Samal aastal paiskas aga Lidl soetatud krundid müüki ja loobus Eestisse tulekust, tuues põhjenduseks Eesti väiksuse ja Lidl'i muutunud strateegia.

Lisaks kõigele sattus Lidl Eestis ka sõtta Säästumarketiga, kes süüdistas Saksa odavkaupluse ketti plaanis tulla Eesti turule pea äravahetamiseni sarnase kaubamärgiga. Pärast pikka kaubamärgivaidlust jäi turuvallutus katki.