Ene Tohv - Väärikas ilu pole ju patt!

Ene on väärikas. Tema hoiakust õhkub elegantsi, valikutes on tunda head kooli.

Kohtume esimest korda Ammende villa fuajees. Pildistamissessioon juba käib. Ene istub küdeva kamina ees ja naudib mängu ilu, nagu poleks seekordne modellitöö sugugi esimene väljakutse.

Tema sära tuleb kusagilt seest. Enet ümbritseb šampanjakuldne aura, mis loob temast mänglevalt kauni pildi. Ta on loomult kindel, suhtlemises vaba ja pingeid maandav. Vahel on ta kelmikas, kuid teab piire. Mullivannis või sviidi voodil temast stiilifotosid ei saaks.

Küsin juuksur Inge Mitilt, kui vana Ene on. Vastus jääb tulemata, sest Inge ei tea. "Ene on heas mõttes eatu," ütleb ta ja lisab, et Ammende villa direktriss on üks stiilsemaid naisi, keda ta on kohanud. "Ene ei karda riskida. Ta on trendikas ja käib ajaga kaasas. Ta on alati värske ja naeratav."

Läinud aastal Pärnu aasta naise tiitli saanud Ene Tohvi peetakse Pärnu ettevõtluse arvamusliidriks. Ammendes on ta võtnud endale õiguse öelda viimane sõna. Ene tegeleb detailide ja tervikuga ning talle ei jää märkamata pisemgi traagelniit. Kolleegid on tema täiusepüüdlusega mõnikord hädas, kuid just kooskõla kõiges oli põhjus, miks Ammende villa valiti 2006. aastal esmakordselt Euroopa nelja romantilisema hotelli hulka.

Vana Ammende oleks villa praeguse perenaisega rahul. Ene saab kohavaimuga hästi läbi ning jagab selle hingeelu. Ta räägib üheksa aasta eest suurärimeeste Rein Kilgi ja Hans H. Luige eestvedamisel uuele elule äratatud juugendvillast otsekui kunstiteadlane. Tutvustab seina- ja laemustreid ning värve, mis valguse ja varjuga mängivad. Eri toone helklev oliiviroheline, lilla, mis meenutab mustikakisselli vahukoorega, kreemjas valge, kuldne.

Ene on tugeva stiilitajuga ja seetõttu oli esimene kuu lopsakalt juugendlikus Ammende villas päris raske, sest ta oli tulnud ametisse funktsionalistlikust Rannahotellist. Seal oli kõik valge ja selge. "Mulle meeldib funktsionalism väga, aga juugend tegutsemiskeskkonnana sobib, see pehmendab endaski midagi," võrdleb Ene. Funktsionalism sunnib tegema ratsionaalseid otsuseid. Juugendis on aga kurbust ja salapära. See on viimane tagasivaade aastatuhandete ilule.

Muidugi tuleb riietumisel arvestada töökeskkonnaga ja Enele meeldiks kanda ajastule vastavaid rõivaid. Paraku on eelmise sajandi alguspoole ilusatel kleitidel-kostüümidel omadus, et neis ei saa suurt tööd teha. Ammende direktriss valib elegantselt lihtsa joone ja esmapilgul tagasihoidliku must-valge kombinatsiooni. Kuid ainult esmapilgul. Must, mida Ene armastab, pole tavaline, vaid beduiini oma. Seda tooni on raske leida ning ka valge peab sellega täpselt sobima. "Ma püüan vältida juhuslikkust," ütleb Ene. Tema puhul pole kaunis välimus pingelise poetuuritamise tulemus. See sünnib pidevas loomises ja enesetäiendamises. "Kui asjadele tagasi vaatad, näed, et kiirustamine pole efektiivne. Kõik algab enese seest. Pead iseendaga rahul olema, enda eest hoolitsema, end laadima."

Eestis käib Ene kauplustes vaid olude sunnil ja siis, kui tütar veab. Minnes peab olema vaim välja puhanud. "Mulle meeldib, et tegevus oleks tulemuslik. Välisreisidel õnnestub asjade leidmine paremini. Olen seal teinud ökonoomseid ja korralikke sisseoste."

Eesti moekunstnikest hindab Ene enim Ivo Nikkolo loomingut, tema ajatut elegantsi. "Nikkolo suund sarnaneb Armani omaga ja Armani on mulle alati meeldinud. Kvaliteetsed materjalid, töötlus. Mulle sobib kuivem joon. Detailid meeldivad väga," põhjendab ta.

Ühtki Armani toodet Enel kapis pole, kuid must Versace kleit on seal küll. See sobib kohutavalt hästi ning naine võib selle peale 220 protsenti kindel olla, kui tahab hea välja näha.

Alal, millega Ene tegeleb, maksab kompetents. Kuigi luksushotellide eesotsas on enamasti mehed, pole mõtet mängida blondiini. Maailmatasemel vastuvõttudel kehtib range etikett. Loomulikult on Londonis Carlton Toweris toimuva Voque Conde Nast Johansensi iga-aastase gala kutsel märge black tie, mille puhul pole ükski riietus liiga pidulik. "See protseduur tuleb korra läbi käia, et tekiks tunne, et ma ei eksi," märgib Ammende villa direktriss, kes teab, et maailmas on ta kui Eesti saadik. Tema valikus on olnud pikad püksid ja pidulik jakk, värvidest kasutab ta nagu teisedki palju summutatud toone. Kleit on mõistagi maani, kuid mitte väga dekolteeritud.

"Mulle on kogu aeg meeldinud ilus mood," tunnistab Ene. "Püüdlesin juba lapsena kauni poole ja isa ei jätnud kunagi ütlemata, kui hea välja nägin."

Kahjuks ei soosinud see aeg, mil Ene neiueas oli, maitsekat väljanägemist nii väga. "Oli üsna raske leida tasakaalu. Mood oli vastuolus sellega, mida peeti ilusaks." Teismelisena oli tal sõbranna, kellega nad vahetasid infot, kust leida lõnga ja millise krae nurga peale mida tikkida. Tüdrukud tegelesid detailidega, sest tervikut polnud saada. Värvisid puukuule, et teha pärleid.

"Kõige ekstreemsem oli ehk dressi ja tossu mood, selle olen ka läbi teinud," naerab Ene ja toob põhjuseks, et ilmselt vajas pidev kostüümikandmine vastandit. 15 aastat tagasi oli tal aga punapea periood. "Paljud valikud sõltuvad sellest, mis parasjagu on elu ülesanne. Oli tarvis läbi murda ja olla tugev. Olin üleni punane ja see töötas."

Eesti ühiskond on naiste suhtes üsna julm olnud. Paljud on end pärast neljakümnendat maha kandnud, olgu põhjuseks siis ühiskonna surve või enda mugavus.

Puudub identiteet ja eri eluetappide ülesanded jäävad lahti mõtestamata. "Asju tuleb võtta nii, nagu nad on. Miks on 20aastane kõige ilusam? Sest tal on looduse antud ülesanne. Ma ei pea taustajõud olema, aga ma ei pea ka üle pingutama," leiab Ene. Loeb isikupära, mis inimesest hoovab. Tarkus ja südamesoojus.

Ene elus on olnud aeg, kui ta tundis, et teab kõike ega imesta enam millegi üle. Siis oli ta tõsiselt mures, mis saab edasi. Õnneks see möödus ja nüüd on Ene ümber taas inimesi, kes suudavad pakkuda uusi elamusi. "Oskus imestada hoiab vormis," usub Ene. Ta arvab, et inimene peab sundima end iseendaga tegelema ja otsima uusi teid. "Mul on vähemalt pool elu ees," naerab ta. "Maailm ongi meie jaoks. Ma olen seda väärt, et uut avastada. Kunagi ei tohi karta saada rohkemaks, kui sa oled. Ilu pole ju patt!"

Fotod: Indrek Susi